Süpriiiiiiis!

Novot. Ma siiski käisin jõuludeks kodus. Üllatasin päris mitmeid sõpru ja tuttavaid :)

Kolmapäeval, 17.detsembri hommikul haakisin oma hiigelsuure kohvri sappa, viskasn seljakoti selga ja alustasin mitmepäevast koduteed.
Lõunaks olin Viinis ja sealt edasi seiklesin külla perekond Neuwirthidele - mu ema-isa vanadele tuttavatele. Omamoodi naljakas käik. Ma isegi ei mäletanud nende nägusid.. Käisid nad ju tervelt 10 aastat tagasi meie juures Võrus ja siiski ei puutunud ma nendega eriti kokku. Aga tore oli ikkagi.

Neljapäeval oli plaanis kerge shoping ja kunstimuuseumite külastamine. Selle asemel veetsin pea pool päeva Efka ühikatoas. Lihtsalt õues oli NII paha ilm, et üldse ei tahtnud linnas jalutada. Pealegi oli kurk haige ja reede õhtuks haigeks jäämisega ei saanud riskida.
Hoolimata koerailmast, läksime Efkaga siiski tema "tööjuurde" ehksiis ühe eesti perekonna lapsi hoidma. Veetsime seal lastega mässates täitsa toreda õhtu. Koju jalutasime läbi hilisõhtuse Viini ja lörtsisaju. Ikkagi oli ilus. Missiis, et nii hull ilm.

Reede varahommikul algas kodutee suure ärevusega. Ka Efka kodused ei teadnud, et ta siiski jõuluks koju saabub :)
Lennukis vaatasime küll vist iga 5 minuti tagant kella, et kas NÜÜÜÜÜÜÜD juba :D
Tallinna lennujaamas meid küll esialgu veel keegi ei oodanud, aga nii hea oli ikkagi kodumaale jõuda. Tarmo tuli ja viis Efka minema. Ma jäin veel natukeseks lennukasse Laurat ja Ekut ootama.
Tartusse jõudsime poole viie paiku. Mitu päeva oli mul julm pelmenksi isu. Ja nüüd olidki õhtusöögiks ammuigatsetud praetud pelmeenid hapukoorega.
Õhtul oli plaanis kahelt sünnipäevalt läbi jõuda.
Thea oli esimene. Pistsin pea vaikselt ukse vahelt sisse ja sosistasin "tsau". Mulle vaatas vastu 5-6 üllatunud nägu. Theal oli nii hea meel. :)
Siis Kersti. Ma isegi ei soovinud talle kolmapäeval õnne, sest teadsin, et jõuan reedel sünnale :) Ta oli nii ehmunud, et 10 minti ei tulnud ühtegi normaalset lauset. Ainult "issand, Mariiiiiiaaaaa, sa oled ikka hullukene küll" :D
Sealt edasi Meixi ja Argo juurde. Sex Pistolsi plaat läks VÄGA asja ette, ütleme nii :)
Enne Rokikasse minekut hüppasime veel Eigo juurest läbi. Tema reaktsioon oli üks mu lemmikuid.. Kui ta mind taksost välja astumas nägi - " Eiiiiii oleee ikkkkkkaaaaa!" :D

Laupäeva hommikul oli plaan kuidagi Erge kätte saada ja teda ka üllatada. Reaktsioon polnud muidugi see, mis ma lootsin.. Aga ilmselgelt oli hea teda näha :) Ja see, et ta tegelikult ju Ekut näha lootis.. Ka arusaadav :)

Edasi veetsin õhtupooliku Kärdu ja Mannuga. Käisime üle pika aja Tigedas Tikris söömas. Maja poolt kingiti meile isegi pudel veini :)

Õhtul hüppasin veel hetkeks Liina ja Terje juurdegi sisse.. Aga väsimus murdis mu maha ja ma jalutasin läbi vaikse jõulutuledes Tartu tagasi Eku korterisse. Pugesin teki sisse ja lugesin raamatut.

Pühapäeva lõuna paiku tuli Kersti koos emaga, et mind lõpuks Võrru viia. Kuna sõitsime nagunii läbi Loosu küla mu vanavanemate majast mööda, ja nägime et maja juures käib vilgas puutöö, keerasime kohe sinna ka sisse. Vanaisa ei saanud alguses midagi aru. Istus rahulikult kännu peal edasi ja ei teinud väljagi. Mõni minut hiljem, kui ma olin juba isa-ema-vennad ära kallistanud, jagas vanaisa kah ära: "Misssss kurrrrat, Mari tul' vai?" :D Mina muidugi :D
Läksin siis veel korraks tuppa ka, et vanaemale ka "Tere" öelda. Ma pole teda vist kunagi nii naeratamas näinud :)

Õhtul tulid Maikel, Kattri-Liis, Melar ja Triinu mulle külla. Melar jõudis samal päeval Norrast koju, niiet nii mõndagi oli rääkida.

Esmaspäeva hommikul sõitsime Melariga korraks veel Tartusse. Minu kuri plaan juba reede õhtul Geni ehmatada läks vett vedama, sest nad olid kursaga Lätti sõitnud. Niiet ajasin selle asja esmaspäeval korda. Sõitsin ta maja juurde ja helistasin:
"Hallo"
"Tsau, mis teed?"
"Kle midagi..Kodus olen"
"No vaata aknast välja siis"
"Lollakas, mis sa siin teed?" :D

No ja olidki kõik üllatused tehtud :)
Mõne oleks veel tahtnud teha.. Piiale näiteks.. Aga jääb teiseks korraks ;)
31.jaanuar olen kodus tagasi. Ja siis ei mingeid üllatusi enam :P

No broken bones or anything..

Oooooojaaaaaaaaaaaaa. Ma tulin just mäelt. LÕPUKS OMETI sain ära käidud ikka :D

Niiet.. Meie reedeõhtune plaan töötas - Jurgita ja Armandes võtsid mind ja Karolinat mäele kaasa. Ma ei hakka siin kirjeldama eriti, kui vägev see oli.. Pildid räägivad iseenda eest.

Kuidas näeb välja üks NORMAALNE erasmuslaste reede...

Eile algas kõik maru rahulikult. Lõpp nii rahulik ei olnud.
Neljapäeval aktijoonistamise tunnis leppisime Karolinaga kokku, et teeme kindlasti midagi reede õhtul. Sest nii ikka enam edasi minna ei või!!! Ma ei käinud kolm reedet JÄRJEST väljas. Kujutate ette, et MINA passid KOLM reedet järjest toas? Ma ise ei kujutanud..

Igatahes.. Poole kaheksa paiku helistas Karolina, et ta on koos veel ühe Läti tüdruku ja ühe Brasiilia tsikiga linnas ja et nad lähevad võtavad kuskil paar drinki. Et tulgu ma kah..
Ega midagi, kiirelt diskoriided (teksad ja kampsun :P) selga ja minek.

KOHT 1
Üsna tore baar - nime ei mäleta.
Mõnus elektromuss, superlahedad teenindajad, stiilne sisekujundus.
Nagu korralikele tibidele kohane, alustasime Mojitodega. Kui kelner kuulis, et üks meist brasiillane on, hõõrus ta muiates käsi kokku, lubas meile maailma parimad kokteilid segada ja ruttas leti taha möllama.
Ja tulemus - maitse poolest õhtu parim (nagu arvata võite, ei jäänud see viimaseks :P) kokteil ja välimuselt - parim, mis ma ÜLDSE kunagi näinud olen. Esimest korda elus mul oli kahju ära juua seda :P
Kuna hinnad olid kallid ja kokteili Happy Hour läbi, liikusime edasi.

KOHT 2
Cup&Chino
Kohvibaar. Üks mõnusamaid kohti siiani Linzis. Tohutu valik erinevaid kokteile - klassikalised, jäätee-, kohvi-, jogurti- ja-ma-ei-mäleta-mis-kõik-veel kokteilid. Ühesõnaga menüü võttis silme eest kirjuks ja jäime vana hea Wieselburgeri õlle juurde.
Aga sinna tasub kindlasti tagasi minna. Hinnad olid ka täitsa okeid.
Selgus, et Jurgita (see läti tsikk) ja ta kutt plaanivad pühapäeval mäele minna, niiet kui kõik seekord plaanikohaselt läheb, saame me Karolinaga ka minna. JESS!

VAHEPEATUS - Kebabi putka.
Hull arutleu, kas minna laiali või jätkata kuskil mujal. Vahepeal helistasid mingid türgi kutid Jurgitale, et nad tulevad ka linna ja kui viitsime, võime nendega hängida. No midagi, 4 poolpurjus tsikki.. Arvata on, et jäime linna :D

KOHT 3 ja 4
Josef
Kesklinna popim pubi ja klubi. Alustasime pubi poolel mingite kahtlaste õllejookidega. Segatud sidruniga vms.. Umbes nagu D'Light.
Selleks ajaks olid meil muidugi juba kõigi nelja meeste-teemad läbi arutatud. Parajalt purjakil olla ja oli vaja lollusi tegema hakata :D
Karolina otsis oma hiigelsuurest "ridikülist" välja saksa keele õpiku :D



Selleks ajaks olid poisid ka juba kohale jõudnud aga muudkui helistasid ja väitsid et ei näe meid kuskil. Lõpuks tuli välja, et nad passivad hoopis klubi poole peal. Niiet vahetasime meiegi taaskord asukohta.
Tuli välja, et esialgsest 2st noormehest oli saanud 8. Loomulikult pärast seda, kui levisid jutud, et 4 neiut linnas ootavad :D

KOHT 5
Rox
Ootamatult lahe rokibaar peaaegu meie koduõuel (5 minti ühikast). PAKSULT rahvast täis muidugi. Ime, et me üldse sisse mahtusime. Alguses seisime MEESTE vetsu ukse juures, sest see oli ainuke koht, kus natukenegi õhku oli ja ei pidanud pidevalt 4 võõra mehe vastu hõõrduma :D Pärast avastasime ühe nurgakese tagumise ukse juures, niiet kui väga umbseks läks, saime isegi korraks õue minna.
Mul üldiselt on türgi meeste suhtes eelarvamused. Aga need tüübid olid täitsa okeid. Sõbralikud, intelligentsed ja viisakad. Džentelmenid isegi võiks öelda :D
Loomulikult tehti meile jooke välja ja natuke sai isegi tantsitud, niipalju kui see selles rahvamassis võimalik oli. Muusika oli hea. Ja inimesed.. VÄGA sõbralikud. Tutvusin nii mõnegagi :P

Lõpuks minema saime sealt mingi 4 paiku. Vantsisime Karolinaga koju. Jalad all valutasid, riided ja juuksed olid suitsuhaisust läbi imbunud (siin tohib ikka veel baarides ja muudes kohtades suitsetada) aga me olime õnnelikud.

Vägev õhtu, pole midagi öelda :P

Ja homme mäele. Juhuuuuu...

Lihtsalt et te teaks..

Mu kauaoodatud lumelauatripp jääb esialgu ära. Niiet uue nädala alguses pilte lumistest alpidest ei ole eriti mõtet oodata.
KURAT!

Ja siis veel see ka, et..

.. JAH jõulutundele! blog töötab nüüd.

Alpidesse!

Kui ma umbes aasta tagasi mõtlesin mis riiki Erasmusega õppima minna, siis oli mul neli tingimust:
1. Saksa keelne riik
2. Saksa keelne riik, kuid kindlasti mitte Saksamaa
3. Loomulikult hea kool
4. MÄED!

Esimesed kolm tingimust on ilmselgelt juba täidetud.
Neljas täitub neljapäeval.
Neli päeva mägedes, 80 välisõpilast üle terve Austria ühes majas koos.. Ei tõota head, ma arvan! ;D

Etsiis.. Selline koht:



Kel rohkem huvi, võib lähemalt tutvuda SIIN

Ära kingi asju, kingi emotsioone!

Kuna see tropp google.com'i "paneme kõik asjad omavahel toimima" süsteem boikoteerib mu head tahet levitada Triin & Co. jõulukampaaniat, siis tuleb teil kasutada SEDA linki siin või klikata vasakul servas oleval bänneril, et täpsemalt teada saada, millest jutt käib.

Ma paar vihjet ikkagi postitan siia ka:
JA PALUN, bii mai gest, kasutage neid bännereid!
Pange orksi, bloogi, feisspuuki või kuhu iganes soovite :)
Kellel rohkem huvi on, siis mul on neid veeeeeeeeeeeeeeel umbes 10tk.

Saksa keel. Vol 2.

Mul oli kunagi üks tabel. Saksa keele grammatikaga. Ja mis kõige olulisem - kaane peal oli Backstreet Boys'i pilt.
Ma enam täpsel mei mäleta, milline see välja nägi (tegin selle umbes viiendas klassis) aga võis vabalt midagi sellist olla:



Igatahes ma igatsen oma tabeli järele. Seal oli kõik kirjas, mis mul praegu vaja on. Aga ma dumbass ei võtnud seda kaasa siia.

Inspiration finally found me

Mu esimene arvestatav (?) vektorjoonistus.

Kuidas ma esimest korda GayBaris käisin

Kõik algas sellest, et kurtsin kaks päeva tagasi Desireele, et krdi igav on koguaeg ja tahaks ikka rohkem väljas käia. Otsustasime teel saksa keele kursusele, et reedel raudselt teeme midagi funni.
Saksa keele tunni lõpus andis õps meile koduse ülesande: moodustage paarid ja kirjutage kahe leheküljeline artikkel, mis võiks minna mõnda (üli)õpilas-ajakirja. Kuna vastupidiselt mu algsetele lootustele on siiski see kursus üks igavamaid, mõtlesime Desireega, et peaks midagi lahedat kirjutama. Selles mõttes, et pole oluline, kas teiste jaoks nii väga huvitav ongi, peaasi, et meil endal lõbus seda teha oleks.
Valisime teema - Linzi klubid-pubid ja erasmuslased. Ehksiis - käime kahel järjestikusel nädalavahetusel väljas ja otsime uusi kohti, kus pidutseda. Teeme paar intervjuud oma kaaslastega (valisime välja (üllatus-üllatus) Fabrizio, Karolina ja Liisa) ja topime paar hullu pilti ka juurde.

Niisiis. Täna kohtusime kell 22.30 ühika trepil. NATUKE OLI LUND SADANUD!!! Ja liikusime pahaaimamatult linna poole. Pidime klubis kohtuma ühe Sloveenia poisiga (Micha), aga kahjuks ta ei jõudnudki sinna.. Enivei.. Desiree oli tegelikult selles klubis juba korra käinud, aga ta polnud märganud pisikest kirja välisuksel "Gay Bar". Minu tähelepanelik silm muidugi leidis selle kohe üles. Juhtisin teiste tähelepanu. Kiired küsivad pilgud üksteise suunas, et kas keegi meist on sisse mineku vastu.. Sama kiired pearaputused ja naeratused - "No no, it's fine" - ja sees me olimegi. Ülemisel korrusel olid mõned istekohad ja baarilett, mille taga askeldas umbes kahe meetri pikkune blondide lokkide, läikivate kunstripsmete ja meigi ning LIIGA mini lillelise kleidiga MEES!!! Ma muigasin.. Esimest korda nägin oma silmaga ja nii lähedalt päris elus transvestiiti. Lahe :D

Alumisel korrusel oli kaks ruumi. Ühes mõned istumiskohad, teises baarilett, DJ-pult ja tantsupõrand. Kuna me Desireega tunneme Uly't, kes seal töötab, saime oma riided turvaliselt taharuumi saata (millegi pärast pole neil siin mitte üheski klubis riidehoide). Uly valas meile joogid ja istusime esimesse ruumi maha. Rahvast tapvalt palju just ei olnud, aga siiski omajagu. Veider oli olla.. Kõik amelesid kõigiga :D
Aga muusika oli ok. Ja muidugi kui DJ mängis lugu "I kissed a girl", siis terve klubi röökis kaasa laulda. Jõime oma õlled ära ja suundusime tantsusaali. Istusime seina äärde, ajasime juttu ja järsku kukkus mulle lihtsalt üks geimees sülle :D Ta oli parajalt purjus, aga sõbralik.. Vabandas ja ajas meiega natuke juttugi..

Vahepeal me isegi tantsisime.. Ma enam ei mäletagi, millal ma viimati klubis tantsisin.. Suvel Madhouse's tegin vist Meixiga mõned kiired tiirud.. :P

Igatahes..Imelik tunne oli natuke seal olla.. Ses mõttes, et mul pole kunagi ei seksuaal- ega ka muude vähemuste vastu midagi olnud.. Pigem ma tundsin ennast seal vähemusena. Keegi polnud kuidagi ebasõbralik ega midagi.. Lihtsalt.. Harjumatu, et ümberringi kõik kõigiga ilma mingisuguse häbita suudlevad.. Ma ei ole ju isegi Tallinnas Angelis käinud, kuigi olen ammu tahtnud näha seda kohta.. No ma ei tea ühesõnaga. Kogemus omaette :)

Kui klubist välja astusime, sadas laia lund :)
Võtsime ühest pitsabaarist teepeale pitsat ja jalutasime koju.
Homme võtan Desiree käest pildid ka. Kui meeles on, viskan siia ka need.

Coca Cola imevägi

Nüüd kus Postimees.ee väitel viiakse Coca Cola tehas võibolla Eestist minema, on see postitus üsna ajakohane.
Ma nimelt leidsin sellelt samalt toredalt veebilehelt, mille link on eelmises sissekandes, järgmised reklaamid (kahjuks aastaarve juures ei ole, aga eks stiili järgi võib enamvähem aimata):


Mu isiklik lemmik. Ilmselt sisaldab Chuck Norrise pisaraid vms:




Veel üks Coca Cola uskumatut toimet reklaamiv. Huvitav, kui palju inimesi selle õnge tol ajal läks...



Siis kaks lihtsalt üsna ilusat pilti..






Ja lõpetuseks midagi tänapäevale lähemalseisvat ka (paljas naine!!! :D)




Kogu reklaamide komplekti võib näha SIIN.

Midagi erialast ka

Üks meie õppejõud (TKKs, ma mõtlen) oli meilboxi ühe toreda veebilehelkülje lingi saatnud.. Leidsin sealt nii mõndagi põnevat..

Näiteks käsitsi tehtud Photoshop:




Ja siis veel mõned Playboy kaanekujundused 50ndate keskelt:











Päris vägev, või mis :P

Piia ütleks selle peale "Tagane, saatan!!

Asjalood on nüüd nii kaugele jõudnud, et igavus hakkab võimust võtma. Nädala sees pole hullugi - kool ja muud asjad sisustavad aja peaaegu ära. Reede õhtuti vahel ikka käime väljas. Seekord mitte, ju selle pärast asi täna nii kaugele läkski.

Aga nüüd asja juurde.
Ma ärkasin täna natuke enne 11 (mis on minu kohta ilmselgelt liiiiiiiiiga vara). Ja mis ma siis tegin? Ma isegi ei söönud hommikust, pesin kikud puhtaks, panin riidesse ja astusin uksest välja. Läksin linna - SHOPPAMA (ma ei salli isegi seda sõna). MINA??? JA SHOPPAMA?? NII VARA HOMMIKUL?? uskumatu..

Tagasi jõudsin pmt nüüd.. 3 ja pool tundi hiljem. Linz ei ole just Austria poepealinn. Mul ei ole aimugi, kuidas ma suutsin 3 tundi sellel poe-tänaval veeta.
Kõigest hoolimata, avastasin ma ka päris mitu huvitavat asja..

Näiteks:

* Ühe plaadipoe ees tänaval oli valik klassikalise muusika plaate. Kõige peal päris mitu komplekti Arvo Pärdi kogumikke. Beethoveni ja Bachi kõrval. Tore.

* H&M on üldiselt üsna mõistlik kauplustekett. Aga kus on loogika - leidsin ühe ilusa pluusi - sama mudel, erinevad värvid (must ja valge) - ja hinnavahe 10 eurot (üks maksab 9 ja teine 19 eurot). Mismõttes? Ja loomulikult oli must kallim. Mõnes mõttes hea isegi - ostsingi vahelduseks mõne asja, mis on teist värvi.

* Leidsin hiiiiiiiglasliku spordipoe. Kui ma ei eksi, siis 6 korrust vms. Ja seal oli tõesti KÕIKE. Ma sattusin üsna mitu korda segadusse.

* CoffeShopist võtsin suure White Moccachino. Oleks võinud Darki võtta. Liiga piimane oli.

* Tagasiteel koju hüppasin korraks veel "kodupoest" ka läbi, et natuke süüa osta. Mul on juba mitu nädalat nii hull pitsa isu olnud, et lõpuks ma murdusin ja ostsin ühe külmutatud variandi. Eestis ma ei teeks seda ilmselt kunagi. Kassa juures sattusin järjekorda muidugi kahe naise järel, kellel oli terve käru kassitoidu purke täis laotud vms.. Ja nähes, et minul on käes ainult pitsakarp, palusid nad mul naeratadest endast ette minna. Super.. Eestis ei juhtuks seda ka mitte kunagi..

Novot. Selline lugu.
Mis must küll niimoodi saab? :D

Vienna, beibi!

Mul ei jätku ilmselt sõnu, et seda linna kirjeldada. Peab ise nägema. Ilmselge Euroopa kultuuripealinn. Vähemalt minu jaoks. Pariisis pole ma veel käinud - võimalik, et see trumpab üle..
AGA - Viin on tõesti kõigekõigekõige.

Reede hommikul väga vara alustasime sõitu Linzist - mina, Desiree ja 3 tema kursakaaslast. Roolis oli Ulli. Teate küll, kuidas ma vahel autosõitu kardan.. Aga see, mis ma reedel üle elasin oli hullumeelne. Pisike tüdruk tuunitud Golf 3 roolis, Autobahn ja keskmine kiirus 170-180 km tunnis. Tippkiirus 220 km/h. JA MA EI LIIALDA. Õudne. 200 km läbimiseks läks meil 1 tund ja 20 min. Sama hea, mis vähem, kui pooleteise tunniga Tartus Tallinnasse jõuda :S Terve sõidu jooksul suutis meist mööduda ainult üks Merzu dziip. Aga õnneks läks kõik hästi...

Kuna me jõudsime Viini poolteist tundi varem, kui teistega kokku saama pidime, astusime sisse ühte pisikesse kohvikusse, et hommikust süüa. Sisekujundus oli seal masendav. Nagu aeg oleks 40ndatel aastatel seisma jäänud vms.. Ja kohvi pakuti meile seal sellisest kruusist:



Edasi suundusime Viini Tehnikamuuseumi, kus meie eesmärgiks oli kooliekskursiooni raames näha näitust "Smack Sache" - eesti keeles maitseained vms .. Peamiselt koosnes näitus maasika, vanilje ja shokolaadi maitse ja lõhnade ajaloo, kasutamise ja tootmise näidetest.
Loomulikult vaatasime ka ülejäänud muuseumis ringi. TOHUTU hoone. Ja seal oli KÕIKE. alates nõudest ja kodumasinatest lõpetades autode, lennukite ja sõjatehnikaga. Päris suur osa oli foto, filmi ja trükitehnika kohta, muusikainstrumendid, mootorrattad jnejnejne.
Näiteks Macintoshi esimesed arvutid:



Kui tehnikamuuseumile tiir peale tehtud, käisime söömas, jalutasime Viini kesklinnas ja puhkasime natuke jalgu:


Pildil - Desiree, Fabrizio, Stefan.

Ja siis suundusime ühte Viini kuulsamasse kunstimuuseumi - Albertinasse - kus on hetkel suurim Vincet Van Goghi näitus Austria ajaloo jooksul. See oli üks meie kindlaid sihtmärke olnud juba paar nädalat. Pilte ma taaskord ei teinud.. Ja ilmselt ei pea ma ka tema töödest näiteid tooma hakkama.

Pärast järjekordset kunstielamust saime kokku Efkaga, kes mind, Karolinat ja Julijat lahkelt nädalavahetuseks enda juurde oli lubanud võtta.
Õhtul jalutasime veel paar tundi linnas - ja siis alles siis ma sain aru, et Linz oli natukene vale valik. Vaadake ise:


Parlamendihoone


Rathaus (Akende ees on sinised katted 24 numbriga - ehksiis advendikalender vms)


Tramm õhtuses Viinis


Ooper - see, kus Anneli Peebo laulab. Seisukohtade piletid pidavat ainult 3 eurot maksma!!!


Laupäeva hommik algas uniselt. Vihma tibas ja kõik oli õues hall. Välja saimegi vist alles 12 paiku. Esimene sihtmärk oli minu tungival soovil Hunderwasseri maja. Ma olin umbes kümme aastat seda päeva oodanud. Lõpuks ometi nägin oma silmaga seda hullumeelset hoonet.







Edasi viis Efka meid Belvedere'i lossi juurde. Järjekordne kunstielamus - Gustav Klimpti näitus.
Väljast nägi loss välja selline:



Seal jättis Efka meid omapead. Otsustasime siis veel Schönbrunnis ka ära käia. See on raudselt üks must-see kohti Viinis ja kogu Austrias. Kahjuks jäi meie nädalavahetus liiga lühikeseks. Jõudsime sinna nii hilja õhtul, et lossi hakati juba sulgema. Üritasime vähemalt aias jalutada, aga seal peaaegu et puudus igasugune valgustus, niiet suurt mõtet polnud sinna kauemaks jääda. Aga kindlasti lähme sinna tagasi.



Õhtuks olime nii väsinud, et välja minna enam ei jaksanudki. Vaatasime hoopis filmi. Ja et mitte kultuurset nädalavahetust mingi USA jamaga ära rikkuda, valisime "Uhkuse ja eelarvamuse".

Pühapäeva hommik algas juba ammu enne kukke ja koitu. Enne kaheksat olime teises linna otsas, et kohalike Erasmuse üliõpilastega koos veinimatkale siirduda. Kahjuks läks sellega natuke halvasti.. Ilm oli paha - udune ja niiske - niiet kaunist Austria maastikku lihtsalt polnud näha. Juba esimeses peatuses otsustasime Karolinaga tagasi raudteejaama minna ning pigem viimased paar tundi Viinis veeta.
Käisime China Gardenis söömas ja võtsime CoffeShopist maailma parima kohvi - Dark Cherry Mocca vms:





Päeva lõpetasime Museum Quertiäris - maakeeles muuseumite kvartalis, kus külastasime ühte interaktiivse kunsti näitust, piilusime arhitektuuri näitust (sisse ei läinud, sest see oleks mitu tundi võtnud) ja ahastasime muuseumi raamatupoes. Ma otsustasin, et lõpetan söömise täielikult ära ja kulutan kogu raha raamatute peale hoopis. Kes mulle jõulukingitust tahab teha - annan lahkesti oma kontonumbri, et saaksite mu isikliku kunstiraamatukogu jaoks annetusi tegema hakata :P

Koju jõudsime õhtul väsinult, läbikülmunult, valutavate jalgade, raskete kottide ja kerge masendusega. MIKS??? - oli meie ainuke küsimus.. MIKS ME VIINI ÕPPIMA EI LÄINUD???

Hahaa. Uskumatu tibi ikka :P

Money? Power? Glory?

Lugesin Marini blogi. Customaisisin endale sobivaks. Ehksiis vastused küsimustele, mis teil võivad tekkinud olla.

Kool? - super.
Linn? - mikul oli õigus. tüütab ära. õigemini - igavavõitu. võimalik, et põhjus peitub tutvusringkonna puudumises.
Keel? - inglise.inlgise.inglise.saks...inglise.inglise.inglise..
Toit? - tatart tahaks. muu üle ei kurda. leib on sama hea, kui eesti oma.
Igatsus? - natuke.aga mitte midagi ületamatut.
Raha? - EU ja EV maksavad hästi. plakateid olen ka paar tükki teinud. elab ära. üsna vabalt.
Muusika? - 18 GB. rock. metal.
Filmid? - "Friends" hakkab ammenduma. ilmselt on ainult paari nädalat puhkust vaja.
Pidu? - vähe. samas ei kurda.
Mehed? - s***agi pole muutunud.
Teised? - Karolina, Desiree, Fabritzio on põhilised.
Koju? - tulen.

Seda ka veel et..
Ma nägin väga imelikku und täna öösel. Väga harva ma üldse mäletan unenägusid.. Aga.. See..
Kõik algas selles samas Hofbräuhausi õllesaalis, kus ma Münchenis käisin. Istusime rahulikult lauas, kui järsku sõitis hoone teise külje akendest sisse sõjaväe Hummer. Tekkis paanika. Hummer sõitis õllesaali mööda ringi ja ajas inimesi alla. Järsku läks auto külglibisemisse ja liikus minu suunas. Tõmbasin pea alla ja auto lihtsalt libises minust nii üle, et ma jäin täpselt kahe telje vahele ja isegi ei riivanud mind. Põgenesime koos Heleniga (vana klassiõde) kuhugi väiksesse ruumi, millel olid piimjasvalged aknad. See oli pigem nagu kahe ruutmeetri suurune kasvuhoone. Ukse taga valvasid sõjaväelased. Käis okupeerimine või mingi muu taoline aktsioon. Üritasime akna kaudu põgendeda, kuid ka seal seisid sõdurid. Lõpuks saime kuidagi siiski minema ja jõudsime kivimüüris oleva väravani. Seal selgitasime valvurile, kes meid alguses kinni võtta ja kes teab kuhu viia tahtis, et oleme välismaalased ja tahame lihtsalt koju minna.. Ja ta lasigi meil minna.

Ma ei tea miks ma selliseid asju unes näen. Maailma poliitiline olukord mõjub või mis?
Või siis see, et ma elan umbes 80 km Hitleri sünnikohast.

Mu lauduritest sõbrad...

...kes tuleb kaasa???
11.-14. DETSEMBER - SELLINE KOHT

München, beibi!

Reede hommikul võtsime Janno ja Janekiga rendiauto ja põrutasime Münchenisse.
Teejuhiks oli meil München TOP10 brosüür.

Esimene peatus - Nymphenburgi loss.
17. sajandil Maximilian II sünni auks ehitatud suveresidents.


Ja sinna juurde kuuluv tõllamuuseum:


Teine peatus - Olympiagelände
1972 aasta suveolümpiamängude keskus.


Vaade sealsest tornist. Taustal on Alpid loomulikult.


Tornis oli rokimuuseum. Mina seda küll päris muuseumiks ei nimetaks.. Päris pisike oli see. Aga Metallica kitarr, Elton Johni klaver ja hulgaliselt fotosid, plakateid, autogramme, riideesemeid jne oli seal siiki.


Edasi külastasime möödaminnes BMW keskust kah.


Olympiagelände juurde kuulus SeaLife akvaarium kah. Käisime siis sealt ka läbi. See oli päris vinge. Ma polnud varem nii suures käinudki.


Edasi suundusime oma ööbimiskohta otsima. Seiklesime tükk aega õhtuses Münchenis enne kui õige koha üles leidsime. Kuna poisid on mõlemad Ugala korbi liikmed, siis nad olid tutvuste kaudu meile ühte Müncheni korpi koha otsinud.
Asus see üsna vanalinna lähedal. Niiet õhtul tegime linnas ka veel tiiru.

Vana raekoda:


Ja loomulikult Hofbräuhaus. Müncheni suurim õllesaal. Ainuüksi alumisel korrusel on ruumi umbes 1000 külalisele. Ja korrusied peaks 3 olema.. Ma kõrgemal ei käinudki.
Netist leidsin natuke parema interjööripildi, kui mul endal on:


Väljast näeb välja selline:


Võtsime seal nii mõndeki õlled :P Ja sõime kohalikku toitu kah - weisswursti ja breezet. Vorst näeb nilbe välja küll, aga maitse oli vägahea:


Hommikul magasime umbes lõunani. Kuna oli 1.noveber ehksiis see Kõigi pühakute päev vms, olid osad muuseumid ja absoluutselt kõik poed-kohvikud kinni. Välja arvatud McDonald's loomulikult. Niiet ei jäänudki muud üle, kui seal süüa.
Alustasime sightseeingut München Residenzist, mis oli Baierimaa kuningate ja hertsogite loss juba 14. sajandi lõpus.
Üks sisehoovi pilt:


Ja interjöörinäide:


Ma ise sees eriti pilte ei teinud. Kuidagi kohatu tundub selliseid kohti pildistada.

Residenzis läks meil päris kaua aega. Sealt edasi suundusime Rathauskellerisse (Raekoja keldrisse), mis on veel üks vingeimaid õlle ja toidukohti. See oli õnneks lahti.
Siis jalutasime veel natuke linnas.


Ja lõpuks jõudsime napilt ikka moodsa kunsti muuseumisse ka. Seal oleks tahtnud muidugi pikemalt ringi vaadata, aga poole tunni jooksul nägin ma siiski ära oma sünniaasta Porsche 911 mudeli, Macintoshi arvutid läbi aegade, paar Andy Warholy tööd, mõned Picasso maalid, ühe Miro ja ühe Dali maali. Lisaks hunniku foovide töid. Niiet poole tunni kohta paras hulk kunsti ka.
Pilti ma loomulikult ise ei teinud. Kunstimuuseumis pildistada mul südametunnistus ei luba.





Warhol on mulle alati meeldinud. Niiet lõpuks ostsin tema raamatu kah. Elulugu ja pildid kõik ilusti sees.

No ja siis hakkasimegi tagasi Linzi poole sõitma. Autobahni peal oli mingi suuremat sorti õnnetus. Istusime umbes tunnikese ummikus. Päris jõhker õnnetus võib olla, kui üks auto teisele juba 150ga sisse sõidab ja tagant sajad autod ilmselt veel otsa kihutavad :S
Õnnetuspaika ennast me ei näinud. Enne suunati meid kiirteelt maha, aga õhus lendasid arvatavasti kiirabi kopterid... Raadiost ütles, et ummik olevat olnud 4 kilomeetrit pikk. Ma pakuks küll, et veel pikem, sest pidevalt tuli ju autosid juurde... Õudne igatahes.

Aga kokkuvõttes oli München üks lahedamaid linnu, kus ma käinud olen :)