Monday, November 10, 2008

Vienna, beibi!

Mul ei jätku ilmselt sõnu, et seda linna kirjeldada. Peab ise nägema. Ilmselge Euroopa kultuuripealinn. Vähemalt minu jaoks. Pariisis pole ma veel käinud - võimalik, et see trumpab üle..
AGA - Viin on tõesti kõigekõigekõige.

Reede hommikul väga vara alustasime sõitu Linzist - mina, Desiree ja 3 tema kursakaaslast. Roolis oli Ulli. Teate küll, kuidas ma vahel autosõitu kardan.. Aga see, mis ma reedel üle elasin oli hullumeelne. Pisike tüdruk tuunitud Golf 3 roolis, Autobahn ja keskmine kiirus 170-180 km tunnis. Tippkiirus 220 km/h. JA MA EI LIIALDA. Õudne. 200 km läbimiseks läks meil 1 tund ja 20 min. Sama hea, mis vähem, kui pooleteise tunniga Tartus Tallinnasse jõuda :S Terve sõidu jooksul suutis meist mööduda ainult üks Merzu dziip. Aga õnneks läks kõik hästi...

Kuna me jõudsime Viini poolteist tundi varem, kui teistega kokku saama pidime, astusime sisse ühte pisikesse kohvikusse, et hommikust süüa. Sisekujundus oli seal masendav. Nagu aeg oleks 40ndatel aastatel seisma jäänud vms.. Ja kohvi pakuti meile seal sellisest kruusist:



Edasi suundusime Viini Tehnikamuuseumi, kus meie eesmärgiks oli kooliekskursiooni raames näha näitust "Smack Sache" - eesti keeles maitseained vms .. Peamiselt koosnes näitus maasika, vanilje ja shokolaadi maitse ja lõhnade ajaloo, kasutamise ja tootmise näidetest.
Loomulikult vaatasime ka ülejäänud muuseumis ringi. TOHUTU hoone. Ja seal oli KÕIKE. alates nõudest ja kodumasinatest lõpetades autode, lennukite ja sõjatehnikaga. Päris suur osa oli foto, filmi ja trükitehnika kohta, muusikainstrumendid, mootorrattad jnejnejne.
Näiteks Macintoshi esimesed arvutid:



Kui tehnikamuuseumile tiir peale tehtud, käisime söömas, jalutasime Viini kesklinnas ja puhkasime natuke jalgu:


Pildil - Desiree, Fabrizio, Stefan.

Ja siis suundusime ühte Viini kuulsamasse kunstimuuseumi - Albertinasse - kus on hetkel suurim Vincet Van Goghi näitus Austria ajaloo jooksul. See oli üks meie kindlaid sihtmärke olnud juba paar nädalat. Pilte ma taaskord ei teinud.. Ja ilmselt ei pea ma ka tema töödest näiteid tooma hakkama.

Pärast järjekordset kunstielamust saime kokku Efkaga, kes mind, Karolinat ja Julijat lahkelt nädalavahetuseks enda juurde oli lubanud võtta.
Õhtul jalutasime veel paar tundi linnas - ja siis alles siis ma sain aru, et Linz oli natukene vale valik. Vaadake ise:


Parlamendihoone


Rathaus (Akende ees on sinised katted 24 numbriga - ehksiis advendikalender vms)


Tramm õhtuses Viinis


Ooper - see, kus Anneli Peebo laulab. Seisukohtade piletid pidavat ainult 3 eurot maksma!!!


Laupäeva
hommik algas uniselt. Vihma tibas ja kõik oli õues hall. Välja saimegi vist alles 12 paiku. Esimene sihtmärk oli minu tungival soovil Hunderwasseri maja. Ma olin umbes kümme aastat seda päeva oodanud. Lõpuks ometi nägin oma silmaga seda hullumeelset hoonet.







Edasi viis Efka meid Belvedere'i lossi juurde. Järjekordne kunstielamus - Gustav Klimpti näitus.
Väljast nägi loss välja selline:



Seal jättis Efka meid omapead. Otsustasime siis veel Schönbrunnis ka ära käia. See on raudselt üks must-see kohti Viinis ja kogu Austrias. Kahjuks jäi meie nädalavahetus liiga lühikeseks. Jõudsime sinna nii hilja õhtul, et lossi hakati juba sulgema. Üritasime vähemalt aias jalutada, aga seal peaaegu et puudus igasugune valgustus, niiet suurt mõtet polnud sinna kauemaks jääda. Aga kindlasti lähme sinna tagasi.



Õhtuks olime nii väsinud, et välja minna enam ei jaksanudki. Vaatasime hoopis filmi. Ja et mitte kultuurset nädalavahetust mingi USA jamaga ära rikkuda, valisime "Uhkuse ja eelarvamuse".

Pühapäeva
hommik algas juba ammu enne kukke ja koitu. Enne kaheksat olime teises linna otsas, et kohalike Erasmuse üliõpilastega koos veinimatkale siirduda. Kahjuks läks sellega natuke halvasti.. Ilm oli paha - udune ja niiske - niiet kaunist Austria maastikku lihtsalt polnud näha. Juba esimeses peatuses otsustasime Karolinaga tagasi raudteejaama minna ning pigem viimased paar tundi Viinis veeta.
Käisime China Gardenis söömas ja võtsime CoffeShopist maailma parima kohvi - Dark Cherry Mocca vms:





Päeva lõpetasime Museum Quertiäris - maakeeles muuseumite kvartalis, kus külastasime ühte interaktiivse kunsti näitust, piilusime arhitektuuri näitust (sisse ei läinud, sest see oleks mitu tundi võtnud) ja ahastasime muuseumi raamatupoes. Ma otsustasin, et lõpetan söömise täielikult ära ja kulutan kogu raha raamatute peale hoopis. Kes mulle jõulukingitust tahab teha - annan lahkesti oma kontonumbri, et saaksite mu isikliku kunstiraamatukogu jaoks annetusi tegema hakata :P

Koju jõudsime õhtul väsinult, läbikülmunult, valutavate jalgade, raskete kottide ja kerge masendusega. MIKS??? - oli meie ainuke küsimus.. MIKS ME VIINI ÕPPIMA EI LÄINUD???

4 comments:

epp said...

Hei!!!

Nii naljakas, me käisime ka Hunderwasseri maja juures see suvi kui Brno biennaalil käisime! Seal samas purskkaevu äärel istusime, mida on näha sele pildi taustal, kus püsti seisad. Ja muuseumikvartalit külastasime samamoodi. Kas leidsid sele raamatupoe üles, mis kunsthalle majas asus? Me otsisime linnast krissu ja pillega häid raamatuid aga valik oli sama kehv kui eestis. igatahes, seal kunsthalles on kullaauk, loodan, et käisid just seal. aga jah, vägev oli näha pilte, kuidas sa samas kohas oled olnud, kus meiegi, paar sammu ainult eemal. :)

Maria said...

Nojah.. Selles raamatupoes me peaaegu puhkesime nutma Karolinaga kahekesi. Ma kavatsen sealt nii mõndagi veel soetada endale!!!

Jane said...

Kui sa uuesti Viini peaksid sattuma, siis vanalinnas Muusikaülikooli ühika lähedal on üks päris hea stripiklubi. Tantsida nad seal eriti ei oska, aga mehed on ilusad, baarmenid sõbralikud ja igasugu muid naljakaid värdjaid näeb ;)
Omal nahal järgmi proovitud, igav ei hakka sekundikski ;)

Triin said...

Anneli Peebo laulab Volksoperis, mis ei ole sama mis Stadtoper Opernring'il. Jaa-jaa, Viin on nii vinge linn, et seal on lausa _mitu_ ooperiteatrit, rääkimata muudest teatritest. Teatrisse tasub Viinis (ja ilmselt ka Linzis, sama kultuuriruum ikkagi) minna kindlasti ja seisukohad vähemalt teistes teatrites, sh volskoperis, maksavad 1.50. Kui etendus just välja müüdud pole, siis saab endale pärast tulede kustumist sobiva istumiskoha ka.