Saturday, January 10, 2009

Lumelauatripp vol 2. NOOOOOOOOT!!!

Well.. Kõik algas paljulubavalt. Eile õhtupoolikul helistas Karolina ja teatas, et hommikul 7.25 pean ma maja ees valmis olema. Soojalt riides ja kiiver kaasas :D Sest me lähme jälle mäele.
Mis mul saaks selle vastu olla eksole :P
Mõni tund hiljem helistas ta uuesti rääkis, et Jurgita ja Armandese autoga on midagi lahti, mis tähendab seda, et meil on ainult üks auto ja kuna ta ise niiväga minna ei taha, jätab viimase vaba koha mulle. Väga armas temast :)

Hommikul olingi nagu lubatud 7.25 trepil. Üsna täpselt saabus ka auto. Minu üllatuseks kolme noormehega. Ma eeldasin et vähemalt Jurgita on kaasas.. Aga ei. Mina ja 3 kutti. Teine paljulubav märk hea päeva alguses :D

Autosse istudes tundsin kohe mingit kahtlast lõhna. Aga kuna ma suurem asi spetsialist ei ole, ei osanud ma ka ette aimata, mis 10km pärast juhtub.
Ehksiis.. Auto jahutussüsteem oli pekkis ja mootor läks keema. Khuul :D
Viimati juhtus selline asi minuga küll vist lapsepõlves mõne vana vene autoga :D

Enivei.. Auto pekkis, meie pmt in-the-middle-of-nowhere ja ainuke tüüp, kes meile järgi oleks saanud tulla, magas nagu normaalne inimene kunagi oma laupäevahommikust und - telefon hääletu peal nagu normaalsel inimesel ikka :D
Ega midagi.. Istusime siis bensujaama kohvikusse maha ja üritasime üles soojeneda. Poisid tegid muidugi kohe viina shotid (välja arvatud autojuht). Mina piirdusin tagasihoidliku hõõgveiniga :P
Nii me seal siis istusime. Poisid muudkui jõid õlut, mina vahtisin EuroSpordi pealt slaalomit (kui ise mäele ei saa, siis tuleb vähemalt video-trainingut teha :P)

Kella 1 paiku ärkas lõpuks Martin. Natuke enne kolme kõmpisime tagasi auto juurde. Ja ohhnäe imet. Matheu'se autol oli konks ära murdunud :D Ses mõttes, et see oli ikka juba varem ära murdunud, lihtsalt ta ei teadnud seda :P
Lõpuks sidusid poisid köie kuhugi auto alla kinni ja saime ikkagi teokiirusel Linzi poole tagasi sõitma hakata. Armandes oli ennast üsna purjakile joonud ja ajas juba üsna lolli juttu. Aga õnneks jõudsin ma enne koju, kui asi kontrolli alt väljunud oleks.

Noh.. Ja märkamatult ongi õues pime ja kell 17.00

Ma ei saa aru, mis värk see on, et ma mittekuidagi mäele ei jõua. Ükskõik kui palju ma ka ei üritaks...

1 comment:

Jane said...

Meil on siin see jama, et mägesid on ümberringi sitaks, aga lund, raisk, pole :D