Saturday, January 31, 2009

Kodu.

Jah. Ma olen nüüd tagasi kodus. Ehksiis. On aeg see blog sulgeda.. Või õigemini lihtsalt vana juurde tagasi pöörduda.
Edaspidi siis.. http://www.duubel2.blogspot.com/

Thursday, January 29, 2009

"The body is not even cold yet.."

..ütles Desiree, kui kõik need viis kilekoti täit asju, mis ma talle jätan, sülle korjas...

Taipasin alles täna õhtul, et tegelikult ikka väga ei taha koju minna. Mitte et ma ei igatseks sõprade järele vms.. Lihtsalt.. Ma olen ju niiiiiiii harjunud siin. Kuidas ma ilma Desiree ja Karolinata elama hakkan, ahh??? Oeh. Nad tulevad mind homme rongikasse saatma. Ma ei taha teada, mis nutukoor seal lahti läheb. Juba täna õhtul, kui nad mu toauksest välja astusid, oli raske. Mis siis veel homme saab?

Nojah.. Karolina muidugi peab enivei Eestisse tulema, sest Gen tahab teda näha :D:D:D
A see ei lohuta praegu eriti..

Niiet.. Sii juu suun, mai frens.

Viimased ilusad pildid ka veel..




Sunday, January 25, 2009

Euroopa kultuuripealinn '09 Linz

Meie suurest plaanist reedel välja minna, et viimast nädalavahetust siin tähistada, ei tulnud loomulikult jälle midagi välja. Aga see selleks.

Eile lõuna paiku saabus lõpuks mu esimene ja viimane külaline. Alguses olid küll kõik kõvad tulejad.. Palju neist lubajatest kohale jõudis??? :D Ok, Erx oleks tulnud, kui ma poleks samal ajal Eestis olnud.. Aga teised?? :D

Igatahes, Efka tuli. Hea seegi :P

Ma nii hullu linnaekskursiooni, nagu Moskvas Erx meile tegi, loomulikult ei plaaninud. Isegi kui oleks plaaninud, siis üle ühe päeva siin nagunii sellise tempoga midagi vaadata ei oleks :D
Niiet võtsime rahulikult ja suundusime pimeduse saabudes Pöstlingbergile - pildid ja (kahjuks ainult saksa keelne)viki.

Sealt avanes uskumatu vaade:


Tegime kerge pikniku kaasa ostetud võileibade ja veega ning suundusime alla linna tagasi.
Ühikas avasime rummipudeli ja panime "Sõbrad" mängima. Ka veinipudel ei jäänud niisama seisma, ütleme nii :P

Hommikul (võinohh.. KUI hommik see kella 12-13 vahel enam on..) küpsetasime kolmekesi pannkooke. Karolina oli ka meiega..

Pärast hommiku-slash-lõunasööki seadsime sammud Lentose kunstimuuseumisse, kus on hetkel näitus "Best of Austria".. Noh.. Ütleme nii, et olen paremaid näituseid näinud. Paar huvitavat asja siiski oli..
Kõige rohkem huvi pakkusid meile ilmselgelt õues olevad betoonist valatud Porsched:





Teine, kõvasti põnevam, sihtmärk oli Ars Electronica uus keskus. Pmt on tegemist nö küberkunsti keskusega, kust võib leida tohutult kõikvõimalikke tehnikaimesid. Mõned näited:


Soojuse peale reageerivad plastikust sõnajalad. Kui pisikesele andurile läheneda, hakkavad lehed liikuma.


Boksikott, mille abil saab modeleerida ekraanil olevat 3D kujutist.


Klaver, mille klahve ei vajuta mitte inimkäed vaid puust pallikesed. Arvutiklaviatuuri abil saab salvestada noodid, mida pallid siis mängima hakkavad. Vaatepilt iseenesest vägev, kui umbes 10 pallikest hüplevad ja muusikat teevad..

Ja lõpetuseks lihtsalt paar ilusat pilti õhtusest/öisest Linzist. Et te ikka teaks, kui ilusas linnas ma tegelt elan.. VEEL.





Saturday, January 24, 2009

Tagasipöördumine.

Minu aeg siin hakkab otsa saama. Hõhõhõõõ.. Päris masendavalt kõlab see lause.. Aga tegelikult pole asi üldse nii hull. Nädala pärast olen kodumaal tagasi ja jätkan peaaegu sealt, kus sügisel pooleli jäin. Ainult et vanema ja targemana. Palju asju on selgeks saanud selle ajaga, palju asju on segasemaks läinud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.. Peagi pöördun ka oma blogi-majandusega uuendatud vana juurde tagasi - ehksiis.. uus kujundus ja uus aadress.
Niiet kui tahate ka edaspidi mu tegemistel või mitte tegemistel silma peal hoida, oleks mõistlik hiljemalt nädala pärast lisada oma blogi-linkidesse hoopis SEEEEEEEE aadress.

Ilmselt siiski mõni postitus siia veel tuleb.. Vaja ju kokkuvõtted teha jne :P

Thursday, January 22, 2009

See lähenev punaste-rooside-ja-shokolaadist-südamekeste päev

Ma isiklikult suhtun 14.veebruari üsna huumoriga. Tore muidugi kui inimesed oma sõprust või armastust näitavad, aga see napilt-jõulud-lõppesid-nüüd-toome-südamed-poelettidele värk mulle ei istu. Olid ajad, kui ma ka joonistasin pisikesi kaardikesi sõbrannadele.. Aga jah.. Miks peab ainult kolmel päeval aastast näitama, et hoolid? Peale jõulude, sünnipäeva ja 14.veebruari on veel 363 päeva.

Enivei..Mis mind selle postituseni viis, on tegelikult SEE Photopointi blogi sissekanne. Lauri on jälle head tööd teinud. Päris naelapea pihta, kerge huumori ja irooniaga vürtsitatud (reklaam)tekst.

Wednesday, January 21, 2009

Roosa.

Ükskõik, kui väga ma seda ka varjata ei üritaks, sügaval sisimas peitub minus vist ikkagi tibi.

you are violet
#EE82EE

Your dominant hues are red and blue. You're confident and like showing people new ideas. You play well with others and can be very influential if you want to be.

Your saturation level is lower than average - You don't stress out over things and don't understand people who do. Finishing projects may sometimes be a challenge, but you schedule time as you see fit and the important things all happen in the end, even if not everyone sees your grand master plan.

Your outlook on life is bright. You see good things in situations where others may not be able to, and it frustrates you to see them get down on everything.
the spacefem.com html color quiz

Sunday, January 18, 2009

Reisiplaanid.

Mul on nüüd küll vist lõplikult see maailmaavastamise pisik sees. Praegu kohe enam nii pikaks ajaks Eestist eemal olla vist ei tahaks, aga paarinädalaseid trippe on päris mitu plaanis.
Võimalik, et paari aasta pärast, kui tuleb ikka kindel plaan magistriõpe ka ära teha, otsin endale mingi ägeda ülikooli kuskil Euroopas. Põhjus lihtsalt selles, et praegu ei arva ma küll, et Eestis mulle sobivat magistriõpet ülde on..

Enivei. Sellised plaanid siis:
Kevad - aprilli lõpp - Liina juurde Prantsusmaale. Mu ammu unistatud Pariis.
Suvi - Jane juurde Hispaaniasse. Ja kui hästi läheb, siis sealt Itaaliasse tööle. Üks viinamarjaistandus. Rets töö iseenesest, aga kaks kuud kannatab ära küll. Asjaajamisega on hetkel veel kehvad lood, aga plaan on siuke vähemalt.
Sügis - Island.

Eks näis, palju neist trippidest teoks ka saab. Ilmselgelt sõltub kõik sissetulekutest, mida mul veel ei ole :D

Saturday, January 17, 2009

Minuga võib ka nii minna..

Ammu selgeks tehtud fakt, et väiksena ma tüdrukutega ei mänginud ja nüüd on ka protsentuaalselt tavalisest suurem osa mu headest sõpradest mehed.
Mitte et see halb oleks.. Lihtsalt.. Leidsin netist sellise huvitava kirjatüki (oleks vist aega tagajärgedele mõtlema hakata :P):

Elu meeste kollektiivis

Esimene kuu
Teeere! Täielik õudus – ümberringi ainult mehed! Mina olen üksi, aga neid on kümme (ja nende hulgas täitsa sümpaatseid)! Hulluks minna: seelikut parem mitte kanda (niisama hästi võiks paljalt tulla), kelleltki mitte midagi paluda (muidu on veel tund aega hiljem sinu ümber õiendav meestekari), pissile minna ei saa (WC justkui papist, ukse taga seisavad alatasa suitsetavad kaastöötajad (just need kõige kenamad).
Kõik töötavad pingeliselt: jõllitavad oma monitore nagu hullud peast. Sõbrannaga jutustada ei saa, kõik mehed räägivad telefoniga max 5 minutit ja ainult tööasjadest. Sukasait ei ole üldse teema ja Jennifer Lopezist ei saa lobiseda.
Hulluks minna!

Teine kuu
Pole viga. Pissil saab käia naabrite juures (neil on eraldi naiste WC), sukasaiti on võimalik külastada, kui kivistunud näoga monitori jõllitada. Jennifer Lopez ei ole siin tegija, ruulib hoopis keegi Anita Blond.
Kõik jutud käivad siin talvekummide, mootoriõlide ja arvutimälude ümber, minu Peugeot 206 tekitab kolleegides vihkavate pilkudega segatud närvilisi võbinaid. Minu soovidesse suhtutakse märksa rahulikumalt, kui arvasin, sümpaatseid mehi jääb iga päevaga vähemaks.

Kolmas kuu
Saab hakkama. Anita Blond on saksa tädi, kopsikud vähemalt DD, tema kõrval ei ole Jennifer Lopez tõesti mingi tegija. Naelkumm on ajalugu, mitte tänapäev, parim õli on sünteetiline, sukasait on heaks kiidetud, sõbranna ette näidatud ja heaks kiidetud. Seelik – heaks kiidetud, sümpaatsete meeste arv läheneb 1-le. Vetsu ees suitsetavad kolleegid haihtuvad valguskiirusel peale fraasi “Poisid, tahaks pissida”. Väljend telefonijutuajamises “olen teisel tasemel” ei ole tööalane, vaid käib võrgus mängitava tulistamismängu kohta.

Kuues kuu
Kõik on omad. Vahetasin Peugeot’ 09 vastu, tase – töötab igasuguse vedelikuga, mis vähegi tuleohtlik on.
Lopezil on paks taguots – sellisega ei pressi kuhugi. Eile kottisime poistega Doomis logistikaosakonna ära – neilt kaks kasti õlut. Pärast tellisime Internetist libusid – konsulteerisin oma poisse, kuidas vahet teha, kellel on naturaalne, kellel silikoon. Hea küll kutid, lähen tõmban ühe pläru… Kuradi lõustad, mitte ühtegi normaalset nägu, vaheta või töökohta!

Aasta
Vennad. Vahetasin arvutil protsessori koos emaplaadiga, peale seda ei olnud enam probleem mängus kõik kutid ribadeks lasta. Süsadminni jõin reedel laua alla. Täna tuli mingi uus tibi, päris pandav… kena vormis pepu. Häbeneb WCsse minna ja istub internetis eitede lehekülgedel. Kuradi pipar!

Tuesday, January 13, 2009

Ei saa ka mina üle ega ümber..

Viimasel ajal olen nii mõnestki blogist lugenud seda Druiidide (kes need veel on??? :S) puuhoroskoopi. Ega midagi.. Lugege siis minu oma ka :D

Mänd


Mänd-inimene on elegantse välimusega, ta on kaunis ning dekoratiivne. Ta armastab kodu, talle meeldivad väärisesemed ning kaunis sisustus, ilma milleta ta ei saa areneda. Ta on sitke, teab, mida tahab, tunneb oma väärtust ning ei lepi üksnes sellega, mida elul enesel pakkuda on. Temas pole alandlikkust. Vastastega kohtub ta püstipäi ning ei lase ebaõnnestumisel enese üle võitu saada. Tal on võime olukordi ette näha ning enda vajaduste järgi ümber töödelda. Ta tuleb välja ka kõige keerulisematest situatsioonidest, on kiire ning täpne. Tänu julgusele ning riskeerimisvõimele läheb ta alati edasi. Sõltumata alast saadab teda tööl edu.

Ehkki mänd on sõbralik ning meeldiv kaaslane, ei paku ta kunagi üleliia püüdlikult oma teeneid. Esikohal asuvad tähtsuse järjekorras tema oma heaolu ning mugavus. Kuigi mänd on kaastundlik, ei põhjusta teiste ebaõnnestumine talle unetuid öid. Tal on vaid üks nõrkus - armumine. Ta on tundeline ja impulsiivne, süttib kergesti - ja siis on juba liiga hilja! Kuid kõigest, isegi armuvaludest, tuleb ta auga välja.

Tal on terav mõistus ning korrastatud mõtlemine. Ta on eriliselt hea organisaator. Ta oskab eesmärkidenimel pingutada ning ei lase end kergesti teelt kõrvale tõugata. Ta saavutab peaaegu kõike, mida soovib. Männi märk on eriti soodne naistele.


Kes veel ei tea, kust seda horoskoopi leida, siis link on SIIN

Saturday, January 10, 2009

Lumelauatripp vol 2. NOOOOOOOOT!!!

Well.. Kõik algas paljulubavalt. Eile õhtupoolikul helistas Karolina ja teatas, et hommikul 7.25 pean ma maja ees valmis olema. Soojalt riides ja kiiver kaasas :D Sest me lähme jälle mäele.
Mis mul saaks selle vastu olla eksole :P
Mõni tund hiljem helistas ta uuesti rääkis, et Jurgita ja Armandese autoga on midagi lahti, mis tähendab seda, et meil on ainult üks auto ja kuna ta ise niiväga minna ei taha, jätab viimase vaba koha mulle. Väga armas temast :)

Hommikul olingi nagu lubatud 7.25 trepil. Üsna täpselt saabus ka auto. Minu üllatuseks kolme noormehega. Ma eeldasin et vähemalt Jurgita on kaasas.. Aga ei. Mina ja 3 kutti. Teine paljulubav märk hea päeva alguses :D

Autosse istudes tundsin kohe mingit kahtlast lõhna. Aga kuna ma suurem asi spetsialist ei ole, ei osanud ma ka ette aimata, mis 10km pärast juhtub.
Ehksiis.. Auto jahutussüsteem oli pekkis ja mootor läks keema. Khuul :D
Viimati juhtus selline asi minuga küll vist lapsepõlves mõne vana vene autoga :D

Enivei.. Auto pekkis, meie pmt in-the-middle-of-nowhere ja ainuke tüüp, kes meile järgi oleks saanud tulla, magas nagu normaalne inimene kunagi oma laupäevahommikust und - telefon hääletu peal nagu normaalsel inimesel ikka :D
Ega midagi.. Istusime siis bensujaama kohvikusse maha ja üritasime üles soojeneda. Poisid tegid muidugi kohe viina shotid (välja arvatud autojuht). Mina piirdusin tagasihoidliku hõõgveiniga :P
Nii me seal siis istusime. Poisid muudkui jõid õlut, mina vahtisin EuroSpordi pealt slaalomit (kui ise mäele ei saa, siis tuleb vähemalt video-trainingut teha :P)

Kella 1 paiku ärkas lõpuks Martin. Natuke enne kolme kõmpisime tagasi auto juurde. Ja ohhnäe imet. Matheu'se autol oli konks ära murdunud :D Ses mõttes, et see oli ikka juba varem ära murdunud, lihtsalt ta ei teadnud seda :P
Lõpuks sidusid poisid köie kuhugi auto alla kinni ja saime ikkagi teokiirusel Linzi poole tagasi sõitma hakata. Armandes oli ennast üsna purjakile joonud ja ajas juba üsna lolli juttu. Aga õnneks jõudsin ma enne koju, kui asi kontrolli alt väljunud oleks.

Noh.. Ja märkamatult ongi õues pime ja kell 17.00

Ma ei saa aru, mis värk see on, et ma mittekuidagi mäele ei jõua. Ükskõik kui palju ma ka ei üritaks...

Friday, January 9, 2009

Teaduse imed...

SELLINE artikkel.

Süstige keegi mulle ka seda ainet palun :D

Monday, January 5, 2009

Aastavahetus.

30.detsembri hommikul algas kõik kerge autoavariiga. Sõitsime poistega (ma tavaliselt pean sellist väljendit kasutades silmas oma vendi Marti ja Priitu) maale vanaema juurde. Mina roolis.
Mõned kilomeetrid pärast Haanjat tuleb Plaani. Väikese mäekünka otsas on kirik ja selle vastas elab Bob - Võru pubi Õlle17 inglasest omanik.

Sõitsin siis künkale ära ja mis ma näen - 40-50 meetrit eemal on Rändkaupluse buss risti teepeal ees ja üks teine auto juba jõudnud pidurdada. Aga mis mul selle 50-e meetriga ikka enam teha. Pidurid põhja muidugi.. Aga näha oli, et enne teist autot ma kuidagi pidama ei saa. Lumevalli. Muud midagi. Õnneks oli lumi suht pehme, niiet autot ära ei lõhkunud ja piisavalt kõva, et pidurdas auto hoo maha 30cm enne liiklusmärki.

Ehmatus oli mul muidugi tunduvalt suurem, kui asi väärt. Aga õnneks olid poisid ka kaasas. Mart jooksis Bobi käest labidat küsima. Tagasi tuli hoopis koos Bobi ja Bobi dziibiga, kes meid lumevallist välja tõmbas. Priit kontrollis auto üle. Kõik oli õnneks korras.
Ja sõitsimegi edasi. Vanaema oli muidugi positiivselt üllatunud meie külaskäigust.
Muki - meie koer - oli aga hullumas. Mind polnud ta vähemalt 3 kuud näinud, niiet nüüd oli vaja kõik mängimata mängud ära mängida. Ma sain muidugi kergemaid vigastusi selle käigus :D

Õhtul võtsin ma siiski südame rindu ja autovõtmed näppu ning pöörasin autonina Tartu poole. Liina pidi ka lõpuks ometi Tartusse tulema. Tuligi. Tüdrukuteõhtu Rüütli tn korteris. Täitsa tore oli. Liina oli mulle ja teisele (või õigemini umbes viiendale) Mariale raamatud toonud. Need pakkusid kõneainet päris pikaks ajaks. Mõtlesime veel kuhugi välja istuma ka minna, aga mina olin omadega natuke läbi. Pole ju harjunud niipalju koguaeg ringi siiberdama enam :D
Läksin Eku korterisse ja keerasin magama.

31.hommikul - õigemini lõuna ajal, kui ärkasin, märkasin Birxi MSNis pirukaid pakkumas. Miks mitte noh :D Oligi ju ammu plaan talle külla minna. Mõeldud tehtud. Tunni pärast olin tema uues kodus. Ilus oli täitsa. Köök eriti! (Aplaus Birxi isale!)
Ajasime päris mitu tundi naistejutte :D Arutasime nii enda, kui teiste suhted läbi, sõime pirukaid ja jõime kohvi. Birxiga on alati lahe. Teinekordki!

Aga nüüd PÄRIS peo juurde. 7 paiku õhtul keerasime Eigo, Geni ja Ebuga uute EMÜSi ruumide ukse lahti. Ma olin seal esimest korda. Ja üllatusin positiivselt. Okei - natuke külm ja pime, seinad räämas ja sooja vett ofkoooors ei ole. Samas - mitte midagi, mida kerge remont parandada ei suudaks. Sooja veega oleks muidugi keerulisem, aga seda polnud vanades ruumides kah.
Mina koristasin natuke, poisid teipisid mingeid lahtiseid juhtmeid ja vedasid eelmise peo taara välja. Siis sättisime kõik koos madratsid ja padjad maha, süütasime küünlad ja katsime laua. Päris ilus sai :)
Alguses oli ootamatult vähe rahvast. 11ks juba täitsa hakkas looma. Ilutulestiku ajaks jagunesime kuidagimoodi erinevateks seltskondadeks. Ühed ühe, teised teise Emajõe silla peale.
Kohe kui ilutulestik algas avanesid mul nutukraanid :D Ühest küljest olid need ju rõõmupisarad, head sõbrad ümberringi, ilusad värvilised mustrid taevas, shampapudel käes ja elu on ilus. Teisest küljest olin ma juba mitu päeva üritanud oma elu ja pead selgeks saada, aga polnud veel õnnestunud. Suur segadus lihtsalt. Kohe kui tulestik lõppes helises mu telefon järjest kaks korda. Üks neist oli ema ja teine oli keegi teine :) Ja olidki pisarad lõppenud koos rakettidega.

Suundusime tagasi EMÜSisse. Nüüd oli ruum juba tunduvalt tihedamalt asustatud ja enne laialivalgunud seltskonnad tagasi koos. Gen haaras mu sülle, et head uut aastat soovida :D Me kõik teame, kuidas lõppes see pidu 2 aastat tagasi, kui ta mind viimati sülle võttis :D Seekord siiski jäid kõik käed-jalad terveks :P
Tsillisime veel mitu tundi seal. Tantsisime isegi natuke üle pika aja. Gen muutus ülemeelikuks natuke :D





Lõpp on udusem, kui algus.

Uue aasta hommik oli mõnus :)

Jõulud.

Otsustasin sel aastal mitte närvi minna. Õnnestus, kusjuures. Mõtlesin, et see raha, aeg ja kilomeetrid, mis kojusõiduks kuluvad, ei ole seda tüli ja jama väärt, mis tavaliselt jõuludepaiku meil kodus toimub.
Emps natuke "üritas" tüli kiskuda, aga ma ei allunud provokatsioonidele :D

Ehtisin kuuse. Punane ja kuldne. JÄLLE. Järgmisel aastal ma võtan midagi ette sellega. Igavaks muutub. Piparkooke pole me kodus juba aastaid ise küpsetanud. Seda tuleb ka muuta.
Kusjuures mina olin see, kes need aastad tagasi selle traditsiooni lõpetas. Pubekate värk :P "Eiiii, minaaa ei viiiiitsi" ja "EI, minaaa eiiii tahaaa". Loll.

24. õhtupoolikul käisime traditsioonilisel surnuaja ringil. Väga ilus oli. Nagu alati. Selle tunni aja jooksul aastas on alati kuidagi eriline tunne. Kõndisin kahe noorema/suurema venna vahel käest kinni. See on vist tõesti ainuke aeg aastas, kui me kolmekesi jälle nagu väikesed õde ja vennad koos oleme - kuigi tegelikult ju täitsa täiskasvanud juba.
No ja muidugi traditsiooniline õhtusöök ja saunaskäik.

25. hommikul katsime Katrega (mu väikevenna tüdruk) laua, Priit aitas ka natuke. Ja lõunaks oli terve pere jälle koos. Vanaemad-vanaisad-tädid-meie ja poiste tüdruksõbrad. Sõime, jõime ja ajasime juttu.
Ilmselgelt oli vältimatu teema mina ja mu eraelu. Sest nii Priit kui Mart olid ju oma tüdrukud ka kaasa võtnud. Ja mina kui kõige vanem, ikka veel üksi. No tõesti. Hõõruge jah nina alla :D
Kingitusi sel aastal me niipalju ei teinud, nagu tavaliselt. Loosipakid hoopis. Mina kinkisin tädile kööginugade komplekti, mida ta ammu tahtnud oli. Natuke vähe fantaasiat võibolla.. Aga mul on üks teine plaan tema jaoks veel varuks :)
Ise sain ma lõpuks oma kaua tahetud uue suleteki ja tädi käest natuke liiga kalli aga muidu hea ripsmetušhi.

26. lõuna ajal oli meil vana Hopseri kambaga jõululõunasöök. Kujunes päris mõnusaks. Head vanad sõbrad, keda muul ajal enam väga tihti just ei näe. Vanah head lollid naljad ja traditsiooniline üllatusmuna :D Nagu ikka, surgiti üksteise eraelude kallal. Minu oma kohta imbus natuke LIIGA palju infot välja. Aga ma ikka veel südamest loodan inimeste diskreetsusele :P
Pärastlõunal sõitsin tagasi Tartusse. Õhtul käisime härrastega Rokiklubis Vennaskonna kontserdil. Esimene blokk oli suht kohutav. Ma alguses mõtlesin, et ma ise olen jobu ja lihtsalt ei tea ühtegi lugu. Aga tuli välja, et ma polnud ainuke. Heli oli nii konkreetselt sitt, et ei saanud isegi aru, mis looga tegemist on. Teine blokk hakkas vaikselt lubama juba. Kahju, et see viimaseks jäigi.

Kokkuvõttes.. Üsna toredad jõulud. Mingit meeletut südamerahu või jõulutunnet just ei olnud.. Aga ega seda igal aastal ei peagi olema. Muidu muutub liiga tavaliseks :)