Jõulud.

Otsustasin sel aastal mitte närvi minna. Õnnestus, kusjuures. Mõtlesin, et see raha, aeg ja kilomeetrid, mis kojusõiduks kuluvad, ei ole seda tüli ja jama väärt, mis tavaliselt jõuludepaiku meil kodus toimub.
Emps natuke "üritas" tüli kiskuda, aga ma ei allunud provokatsioonidele :D

Ehtisin kuuse. Punane ja kuldne. JÄLLE. Järgmisel aastal ma võtan midagi ette sellega. Igavaks muutub. Piparkooke pole me kodus juba aastaid ise küpsetanud. Seda tuleb ka muuta.
Kusjuures mina olin see, kes need aastad tagasi selle traditsiooni lõpetas. Pubekate värk :P "Eiiii, minaaa ei viiiiitsi" ja "EI, minaaa eiiii tahaaa". Loll.

24. õhtupoolikul käisime traditsioonilisel surnuaja ringil. Väga ilus oli. Nagu alati. Selle tunni aja jooksul aastas on alati kuidagi eriline tunne. Kõndisin kahe noorema/suurema venna vahel käest kinni. See on vist tõesti ainuke aeg aastas, kui me kolmekesi jälle nagu väikesed õde ja vennad koos oleme - kuigi tegelikult ju täitsa täiskasvanud juba.
No ja muidugi traditsiooniline õhtusöök ja saunaskäik.

25. hommikul katsime Katrega (mu väikevenna tüdruk) laua, Priit aitas ka natuke. Ja lõunaks oli terve pere jälle koos. Vanaemad-vanaisad-tädid-meie ja poiste tüdruksõbrad. Sõime, jõime ja ajasime juttu.
Ilmselgelt oli vältimatu teema mina ja mu eraelu. Sest nii Priit kui Mart olid ju oma tüdrukud ka kaasa võtnud. Ja mina kui kõige vanem, ikka veel üksi. No tõesti. Hõõruge jah nina alla :D
Kingitusi sel aastal me niipalju ei teinud, nagu tavaliselt. Loosipakid hoopis. Mina kinkisin tädile kööginugade komplekti, mida ta ammu tahtnud oli. Natuke vähe fantaasiat võibolla.. Aga mul on üks teine plaan tema jaoks veel varuks :)
Ise sain ma lõpuks oma kaua tahetud uue suleteki ja tädi käest natuke liiga kalli aga muidu hea ripsmetušhi.

26. lõuna ajal oli meil vana Hopseri kambaga jõululõunasöök. Kujunes päris mõnusaks. Head vanad sõbrad, keda muul ajal enam väga tihti just ei näe. Vanah head lollid naljad ja traditsiooniline üllatusmuna :D Nagu ikka, surgiti üksteise eraelude kallal. Minu oma kohta imbus natuke LIIGA palju infot välja. Aga ma ikka veel südamest loodan inimeste diskreetsusele :P
Pärastlõunal sõitsin tagasi Tartusse. Õhtul käisime härrastega Rokiklubis Vennaskonna kontserdil. Esimene blokk oli suht kohutav. Ma alguses mõtlesin, et ma ise olen jobu ja lihtsalt ei tea ühtegi lugu. Aga tuli välja, et ma polnud ainuke. Heli oli nii konkreetselt sitt, et ei saanud isegi aru, mis looga tegemist on. Teine blokk hakkas vaikselt lubama juba. Kahju, et see viimaseks jäigi.

Kokkuvõttes.. Üsna toredad jõulud. Mingit meeletut südamerahu või jõulutunnet just ei olnud.. Aga ega seda igal aastal ei peagi olema. Muidu muutub liiga tavaliseks :)