Mõned kilomeetrid pärast Haanjat tuleb Plaani. Väikese mäekünka otsas on kirik ja selle vastas elab Bob - Võru pubi Õlle17 inglasest omanik.
Sõitsin siis künkale ära ja mis ma näen - 40-50 meetrit eemal on Rändkaupluse buss risti teepeal ees ja üks teine auto juba jõudnud pidurdada. Aga mis mul selle 50-e meetriga ikka enam teha. Pidurid põhja muidugi.. Aga näha oli, et enne teist autot ma kuidagi pidama ei saa. Lumevalli. Muud midagi. Õnneks oli lumi suht pehme, niiet autot ära ei lõhkunud ja piisavalt kõva, et pidurdas auto hoo maha 30cm enne liiklusmärki.
Ehmatus oli mul muidugi tunduvalt suurem, kui asi väärt. Aga õnneks olid poisid ka kaasas. Mart jooksis Bobi käest labidat küsima. Tagasi tuli hoopis koos Bobi ja Bobi dziibiga, kes meid lumevallist välja tõmbas. Priit kontrollis auto üle. Kõik oli õnneks korras.
Ja sõitsimegi edasi. Vanaema oli muidugi positiivselt üllatunud meie külaskäigust.
Muki - meie koer - oli aga hullumas. Mind polnud ta vähemalt 3 kuud näinud, niiet nüüd oli vaja kõik mängimata mängud ära mängida. Ma sain muidugi kergemaid vigastusi selle käigus :D
Õhtul võtsin ma siiski südame rindu ja autovõtmed näppu ning pöörasin autonina Tartu poole. Liina pidi ka lõpuks ometi Tartusse tulema. Tuligi. Tüdrukuteõhtu Rüütli tn korteris. Täitsa tore oli. Liina oli mulle ja teisele (või õigemini umbes viiendale) Mariale raamatud toonud. Need pakkusid kõneainet päris pikaks ajaks. Mõtlesime veel kuhugi välja istuma ka minna, aga mina olin omadega natuke läbi. Pole ju harjunud niipalju koguaeg ringi siiberdama enam :D
Läksin Eku korterisse ja keerasin magama.
31.hommikul - õigemini lõuna ajal, kui ärkasin, märkasin Birxi MSNis pirukaid pakkumas. Miks mitte noh :D Oligi ju ammu plaan talle külla minna. Mõeldud tehtud. Tunni pärast olin tema uues kodus. Ilus oli täitsa. Köök eriti! (Aplaus Birxi isale!)
Ajasime päris mitu tundi naistejutte :D Arutasime nii enda, kui teiste suhted läbi, sõime pirukaid ja jõime kohvi. Birxiga on alati lahe. Teinekordki!
Aga nüüd PÄRIS peo juurde. 7 paiku õhtul keerasime Eigo, Geni ja Ebuga uute EMÜSi ruumide ukse lahti. Ma olin seal esimest korda. Ja üllatusin positiivselt. Okei - natuke külm ja pime, seinad räämas ja sooja vett ofkoooors ei ole. Samas - mitte midagi, mida kerge remont parandada ei suudaks. Sooja veega oleks muidugi keerulisem, aga seda polnud vanades ruumides kah.
Mina koristasin natuke, poisid teipisid mingeid lahtiseid juhtmeid ja vedasid eelmise peo taara välja. Siis sättisime kõik koos madratsid ja padjad maha, süütasime küünlad ja katsime laua. Päris ilus sai :)
Alguses oli ootamatult vähe rahvast. 11ks juba täitsa hakkas looma. Ilutulestiku ajaks jagunesime kuidagimoodi erinevateks seltskondadeks. Ühed ühe, teised teise Emajõe silla peale.
Kohe kui ilutulestik algas avanesid mul nutukraanid :D Ühest küljest olid need ju rõõmupisarad, head sõbrad ümberringi, ilusad värvilised mustrid taevas, shampapudel käes ja elu on ilus. Teisest küljest olin ma juba mitu päeva üritanud oma elu ja pead selgeks saada, aga polnud veel õnnestunud. Suur segadus lihtsalt. Kohe kui tulestik lõppes helises mu telefon järjest kaks korda. Üks neist oli ema ja teine oli keegi teine :) Ja olidki pisarad lõppenud koos rakettidega.
Suundusime tagasi EMÜSisse. Nüüd oli ruum juba tunduvalt tihedamalt asustatud ja enne laialivalgunud seltskonnad tagasi koos. Gen haaras mu sülle, et head uut aastat soovida :D Me kõik teame, kuidas lõppes see pidu 2 aastat tagasi, kui ta mind viimati sülle võttis :D Seekord siiski jäid kõik käed-jalad terveks :P
Tsillisime veel mitu tundi seal. Tantsisime isegi natuke üle pika aja. Gen muutus ülemeelikuks natuke :D
Lõpp on udusem, kui algus.
Uue aasta hommik oli mõnus :)
No comments:
Post a Comment