Süpriiiiiiis!

Novot. Ma siiski käisin jõuludeks kodus. Üllatasin päris mitmeid sõpru ja tuttavaid :)

Kolmapäeval, 17.detsembri hommikul haakisin oma hiigelsuure kohvri sappa, viskasn seljakoti selga ja alustasin mitmepäevast koduteed.
Lõunaks olin Viinis ja sealt edasi seiklesin külla perekond Neuwirthidele - mu ema-isa vanadele tuttavatele. Omamoodi naljakas käik. Ma isegi ei mäletanud nende nägusid.. Käisid nad ju tervelt 10 aastat tagasi meie juures Võrus ja siiski ei puutunud ma nendega eriti kokku. Aga tore oli ikkagi.

Neljapäeval oli plaanis kerge shoping ja kunstimuuseumite külastamine. Selle asemel veetsin pea pool päeva Efka ühikatoas. Lihtsalt õues oli NII paha ilm, et üldse ei tahtnud linnas jalutada. Pealegi oli kurk haige ja reede õhtuks haigeks jäämisega ei saanud riskida.
Hoolimata koerailmast, läksime Efkaga siiski tema "tööjuurde" ehksiis ühe eesti perekonna lapsi hoidma. Veetsime seal lastega mässates täitsa toreda õhtu. Koju jalutasime läbi hilisõhtuse Viini ja lörtsisaju. Ikkagi oli ilus. Missiis, et nii hull ilm.

Reede varahommikul algas kodutee suure ärevusega. Ka Efka kodused ei teadnud, et ta siiski jõuluks koju saabub :)
Lennukis vaatasime küll vist iga 5 minuti tagant kella, et kas NÜÜÜÜÜÜÜD juba :D
Tallinna lennujaamas meid küll esialgu veel keegi ei oodanud, aga nii hea oli ikkagi kodumaale jõuda. Tarmo tuli ja viis Efka minema. Ma jäin veel natukeseks lennukasse Laurat ja Ekut ootama.
Tartusse jõudsime poole viie paiku. Mitu päeva oli mul julm pelmenksi isu. Ja nüüd olidki õhtusöögiks ammuigatsetud praetud pelmeenid hapukoorega.
Õhtul oli plaanis kahelt sünnipäevalt läbi jõuda.
Thea oli esimene. Pistsin pea vaikselt ukse vahelt sisse ja sosistasin "tsau". Mulle vaatas vastu 5-6 üllatunud nägu. Theal oli nii hea meel. :)
Siis Kersti. Ma isegi ei soovinud talle kolmapäeval õnne, sest teadsin, et jõuan reedel sünnale :) Ta oli nii ehmunud, et 10 minti ei tulnud ühtegi normaalset lauset. Ainult "issand, Mariiiiiiaaaaa, sa oled ikka hullukene küll" :D
Sealt edasi Meixi ja Argo juurde. Sex Pistolsi plaat läks VÄGA asja ette, ütleme nii :)
Enne Rokikasse minekut hüppasime veel Eigo juurest läbi. Tema reaktsioon oli üks mu lemmikuid.. Kui ta mind taksost välja astumas nägi - " Eiiiiii oleee ikkkkkkaaaaa!" :D

Laupäeva hommikul oli plaan kuidagi Erge kätte saada ja teda ka üllatada. Reaktsioon polnud muidugi see, mis ma lootsin.. Aga ilmselgelt oli hea teda näha :) Ja see, et ta tegelikult ju Ekut näha lootis.. Ka arusaadav :)

Edasi veetsin õhtupooliku Kärdu ja Mannuga. Käisime üle pika aja Tigedas Tikris söömas. Maja poolt kingiti meile isegi pudel veini :)

Õhtul hüppasin veel hetkeks Liina ja Terje juurdegi sisse.. Aga väsimus murdis mu maha ja ma jalutasin läbi vaikse jõulutuledes Tartu tagasi Eku korterisse. Pugesin teki sisse ja lugesin raamatut.

Pühapäeva lõuna paiku tuli Kersti koos emaga, et mind lõpuks Võrru viia. Kuna sõitsime nagunii läbi Loosu küla mu vanavanemate majast mööda, ja nägime et maja juures käib vilgas puutöö, keerasime kohe sinna ka sisse. Vanaisa ei saanud alguses midagi aru. Istus rahulikult kännu peal edasi ja ei teinud väljagi. Mõni minut hiljem, kui ma olin juba isa-ema-vennad ära kallistanud, jagas vanaisa kah ära: "Misssss kurrrrat, Mari tul' vai?" :D Mina muidugi :D
Läksin siis veel korraks tuppa ka, et vanaemale ka "Tere" öelda. Ma pole teda vist kunagi nii naeratamas näinud :)

Õhtul tulid Maikel, Kattri-Liis, Melar ja Triinu mulle külla. Melar jõudis samal päeval Norrast koju, niiet nii mõndagi oli rääkida.

Esmaspäeva hommikul sõitsime Melariga korraks veel Tartusse. Minu kuri plaan juba reede õhtul Geni ehmatada läks vett vedama, sest nad olid kursaga Lätti sõitnud. Niiet ajasin selle asja esmaspäeval korda. Sõitsin ta maja juurde ja helistasin:
"Hallo"
"Tsau, mis teed?"
"Kle midagi..Kodus olen"
"No vaata aknast välja siis"
"Lollakas, mis sa siin teed?" :D

No ja olidki kõik üllatused tehtud :)
Mõne oleks veel tahtnud teha.. Piiale näiteks.. Aga jääb teiseks korraks ;)
31.jaanuar olen kodus tagasi. Ja siis ei mingeid üllatusi enam :P