Maria Linzis

Kodu.

2009-01-31T20:49:00.004+03:00

Jah. Ma olen nüüd tagasi kodus. Ehksiis. On aeg see blog sulgeda.. Või õigemini lihtsalt vana juurde tagasi pöörduda.
Edaspidi siis.. http://www.duubel2.blogspot.com/

"The body is not even cold yet.."

2009-01-29T01:22:00.006+03:00

..ütles Desiree, kui kõik need viis kilekoti täit asju, mis ma talle jätan, sülle korjas...

Taipasin alles täna õhtul, et tegelikult ikka väga ei taha koju minna. Mitte et ma ei igatseks sõprade järele vms.. Lihtsalt.. Ma olen ju niiiiiiii harjunud siin. Kuidas ma ilma Desiree ja Karolinata elama hakkan, ahh??? Oeh. Nad tulevad mind homme rongikasse saatma. Ma ei taha teada, mis nutukoor seal lahti läheb. Juba täna õhtul, kui nad mu toauksest välja astusid, oli raske. Mis siis veel homme saab?

Nojah.. Karolina muidugi peab enivei Eestisse tulema, sest Gen tahab teda näha :D:D:D
A see ei lohuta praegu eriti..

Niiet.. Sii juu suun, mai frens.

Viimased ilusad pildid ka veel..

Euroopa kultuuripealinn '09 Linz

2009-01-25T21:13:00.009+03:00

Meie suurest plaanist reedel välja minna, et viimast nädalavahetust siin tähistada, ei tulnud loomulikult jälle midagi välja. Aga see selleks.

Eile lõuna paiku saabus lõpuks mu esimene ja viimane külaline. Alguses olid küll kõik kõvad tulejad.. Palju neist lubajatest kohale jõudis??? :D Ok, Erx oleks tulnud, kui ma poleks samal ajal Eestis olnud.. Aga teised?? :D

Igatahes, Efka tuli. Hea seegi :P

Ma nii hullu linnaekskursiooni, nagu Moskvas Erx meile tegi, loomulikult ei plaaninud. Isegi kui oleks plaaninud, siis üle ühe päeva siin nagunii sellise tempoga midagi vaadata ei oleks :D
Niiet võtsime rahulikult ja suundusime pimeduse saabudes Pöstlingbergile - pildid ja (kahjuks ainult saksa keelne)viki.

Sealt avanes uskumatu vaade:

Tegime kerge pikniku kaasa ostetud võileibade ja veega ning suundusime alla linna tagasi.
Ühikas avasime rummipudeli ja panime "Sõbrad" mängima. Ka veinipudel ei jäänud niisama seisma, ütleme nii :P

Hommikul (võinohh.. KUI hommik see kella 12-13 vahel enam on..) küpsetasime kolmekesi pannkooke. Karolina oli ka meiega..

Pärast hommiku-slash-lõunasööki seadsime sammud Lentose kunstimuuseumisse, kus on hetkel näitus "Best of Austria".. Noh.. Ütleme nii, et olen paremaid näituseid näinud. Paar huvitavat asja siiski oli..
Kõige rohkem huvi pakkusid meile ilmselgelt õues olevad betoonist valatud Porsched:

Teine, kõvasti põnevam, sihtmärk oli Ars Electronica uus keskus. Pmt on tegemist nö küberkunsti keskusega, kust võib leida tohutult kõikvõimalikke tehnikaimesid. Mõned näited:

Soojuse peale reageerivad plastikust sõnajalad. Kui pisikesele andurile läheneda, hakkavad lehed liikuma.

Boksikott, mille abil saab modeleerida ekraanil olevat 3D kujutist.

Klaver, mille klahve ei vajuta mitte inimkäed vaid puust pallikesed. Arvutiklaviatuuri abil saab salvestada noodid, mida pallid siis mängima hakkavad. Vaatepilt iseenesest vägev, kui umbes 10 pallikest hüplevad ja muusikat teevad..

Ja lõpetuseks lihtsalt paar ilusat pilti õhtusest/öisest Linzist. Et te ikka teaks, kui ilusas linnas ma tegelt elan.. VEEL.

Tagasipöördumine.

2009-01-24T14:54:00.002+03:00

Minu aeg siin hakkab otsa saama. Hõhõhõõõ.. Päris masendavalt kõlab see lause.. Aga tegelikult pole asi üldse nii hull. Nädala pärast olen kodumaal tagasi ja jätkan peaaegu sealt, kus sügisel pooleli jäin. Ainult et vanema ja targemana. Palju asju on selgeks saanud selle ajaga, palju asju on segasemaks läinud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.. Peagi pöördun ka oma blogi-majandusega uuendatud vana juurde tagasi - ehksiis.. uus kujundus ja uus aadress.
Niiet kui tahate ka edaspidi mu tegemistel või mitte tegemistel silma peal hoida, oleks mõistlik hiljemalt nädala pärast lisada oma blogi-linkidesse hoopis SEEEEEEEE aadress.

Ilmselt siiski mõni postitus siia veel tuleb.. Vaja ju kokkuvõtted teha jne :P

See lähenev punaste-rooside-ja-shokolaadist-südamekeste päev

2009-01-22T15:22:00.004+03:00

Ma isiklikult suhtun 14.veebruari üsna huumoriga. Tore muidugi kui inimesed oma sõprust või armastust näitavad, aga see napilt-jõulud-lõppesid-nüüd-toome-südamed-poelettidele värk mulle ei istu. Olid ajad, kui ma ka joonistasin pisikesi kaardikesi sõbrannadele.. Aga jah.. Miks peab ainult kolmel päeval aastast näitama, et hoolid? Peale jõulude, sünnipäeva ja 14.veebruari on veel 363 päeva.

Enivei..Mis mind selle postituseni viis, on tegelikult SEE Photopointi blogi sissekanne. Lauri on jälle head tööd teinud. Päris naelapea pihta, kerge huumori ja irooniaga vürtsitatud (reklaam)tekst.

Roosa.

2009-01-21T23:04:00.000+03:00

Ükskõik, kui väga ma seda ka varjata ei üritaks, sügaval sisimas peitub minus vist ikkagi tibi.

you are violet
#EE82EE

Your dominant hues are red and blue. You're confident and like showing people new ideas. You play well with others and can be very influential if you want to be.

Your saturation level is lower than average - You don't stress out over things and don't understand people who do. Finishing projects may sometimes be a challenge, but you schedule time as you see fit and the important things all happen in the end, even if not everyone sees your grand master plan.

Your outlook on life is bright. You see good things in situations where others may not be able to, and it frustrates you to see them get down on everything.

the spacefem.com html color quiz

Reisiplaanid.

2009-01-18T20:14:00.002+03:00

Mul on nüüd küll vist lõplikult see maailmaavastamise pisik sees. Praegu kohe enam nii pikaks ajaks Eestist eemal olla vist ei tahaks, aga paarinädalaseid trippe on päris mitu plaanis.
Võimalik, et paari aasta pärast, kui tuleb ikka kindel plaan magistriõpe ka ära teha, otsin endale mingi ägeda ülikooli kuskil Euroopas. Põhjus lihtsalt selles, et praegu ei arva ma küll, et Eestis mulle sobivat magistriõpet ülde on..

Enivei. Sellised plaanid siis:
Kevad - aprilli lõpp - Liina juurde Prantsusmaale. Mu ammu unistatud Pariis.
Suvi - Jane juurde Hispaaniasse. Ja kui hästi läheb, siis sealt Itaaliasse tööle. Üks viinamarjaistandus. Rets töö iseenesest, aga kaks kuud kannatab ära küll. Asjaajamisega on hetkel veel kehvad lood, aga plaan on siuke vähemalt.
Sügis - Island.

Eks näis, palju neist trippidest teoks ka saab. Ilmselgelt sõltub kõik sissetulekutest, mida mul veel ei ole :D

Minuga võib ka nii minna..

2009-01-17T23:47:00.006+03:00

Ammu selgeks tehtud fakt, et väiksena ma tüdrukutega ei mänginud ja nüüd on ka protsentuaalselt tavalisest suurem osa mu headest sõpradest mehed.
Mitte et see halb oleks.. Lihtsalt.. Leidsin netist sellise huvitava kirjatüki (oleks vist aega tagajärgedele mõtlema hakata :P):

Elu meeste kollektiivis

Esimene kuu
Teeere! Täielik õudus – ümberringi ainult mehed! Mina olen üksi, aga neid on kümme (ja nende hulgas täitsa sümpaatseid)! Hulluks minna: seelikut parem mitte kanda (niisama hästi võiks paljalt tulla), kelleltki mitte midagi paluda (muidu on veel tund aega hiljem sinu ümber õiendav meestekari), pissile minna ei saa (WC justkui papist, ukse taga seisavad alatasa suitsetavad kaastöötajad (just need kõige kenamad).
Kõik töötavad pingeliselt: jõllitavad oma monitore nagu hullud peast. Sõbrannaga jutustada ei saa, kõik mehed räägivad telefoniga max 5 minutit ja ainult tööasjadest. Sukasait ei ole üldse teema ja Jennifer Lopezist ei saa lobiseda.
Hulluks minna!

Teine kuu
Pole viga. Pissil saab käia naabrite juures (neil on eraldi naiste WC), sukasaiti on võimalik külastada, kui kivistunud näoga monitori jõllitada. Jennifer Lopez ei ole siin tegija, ruulib hoopis keegi Anita Blond.
Kõik jutud käivad siin talvekummide, mootoriõlide ja arvutimälude ümber, minu Peugeot 206 tekitab kolleegides vihkavate pilkudega segatud närvilisi võbinaid. Minu soovidesse suhtutakse märksa rahulikumalt, kui arvasin, sümpaatseid mehi jääb iga päevaga vähemaks.

Kolmas kuu
Saab hakkama. Anita Blond on saksa tädi, kopsikud vähemalt DD, tema kõrval ei ole Jennifer Lopez tõesti mingi tegija. Naelkumm on ajalugu, mitte tänapäev, parim õli on sünteetiline, sukasait on heaks kiidetud, sõbranna ette näidatud ja heaks kiidetud. Seelik – heaks kiidetud, sümpaatsete meeste arv läheneb 1-le. Vetsu ees suitsetavad kolleegid haihtuvad valguskiirusel peale fraasi “Poisid, tahaks pissida”. Väljend telefonijutuajamises “olen teisel tasemel” ei ole tööalane, vaid käib võrgus mängitava tulistamismängu kohta.

Kuues kuu
Kõik on omad. Vahetasin Peugeot’ 09 vastu, tase – töötab igasuguse vedelikuga, mis vähegi tuleohtlik on.
Lopezil on paks taguots – sellisega ei pressi kuhugi. Eile kottisime poistega Doomis logistikaosakonna ära – neilt kaks kasti õlut. Pärast tellisime Internetist libusid – konsulteerisin oma poisse, kuidas vahet teha, kellel on naturaalne, kellel silikoon. Hea küll kutid, lähen tõmban ühe pläru… Kuradi lõustad, mitte ühtegi normaalset nägu, vaheta või töökohta!

Aasta
Vennad. Vahetasin arvutil protsessori koos emaplaadiga, peale seda ei olnud enam probleem mängus kõik kutid ribadeks lasta. Süsadminni jõin reedel laua alla. Täna tuli mingi uus tibi, päris pandav… kena vormis pepu. Häbeneb WCsse minna ja istub internetis eitede lehekülgedel. Kuradi pipar!

Ei saa ka mina üle ega ümber..

2009-01-13T12:51:00.002+03:00

Viimasel ajal olen nii mõnestki blogist lugenud seda Druiidide (kes need veel on??? :S) puuhoroskoopi. Ega midagi.. Lugege siis minu oma ka :D

Mänd

Mänd-inimene on elegantse välimusega, ta on kaunis ning dekoratiivne. Ta armastab kodu, talle meeldivad väärisesemed ning kaunis sisustus, ilma milleta ta ei saa areneda. Ta on sitke, teab, mida tahab, tunneb oma väärtust ning ei lepi üksnes sellega, mida elul enesel pakkuda on. Temas pole alandlikkust. Vastastega kohtub ta püstipäi ning ei lase ebaõnnestumisel enese üle võitu saada. Tal on võime olukordi ette näha ning enda vajaduste järgi ümber töödelda. Ta tuleb välja ka kõige keerulisematest situatsioonidest, on kiire ning täpne. Tänu julgusele ning riskeerimisvõimele läheb ta alati edasi. Sõltumata alast saadab teda tööl edu.

Ehkki mänd on sõbralik ning meeldiv kaaslane, ei paku ta kunagi üleliia püüdlikult oma teeneid. Esikohal asuvad tähtsuse järjekorras tema oma heaolu ning mugavus. Kuigi mänd on kaastundlik, ei põhjusta teiste ebaõnnestumine talle unetuid öid. Tal on vaid üks nõrkus - armumine. Ta on tundeline ja impulsiivne, süttib kergesti - ja siis on juba liiga hilja! Kuid kõigest, isegi armuvaludest, tuleb ta auga välja.

Tal on terav mõistus ning korrastatud mõtlemine. Ta on eriliselt hea organisaator. Ta oskab eesmärkidenimel pingutada ning ei lase end kergesti teelt kõrvale tõugata. Ta saavutab peaaegu kõike, mida soovib. Männi märk on eriti soodne naistele.

Kes veel ei tea, kust seda horoskoopi leida, siis link on SIIN

Lumelauatripp vol 2. NOOOOOOOOT!!!

2009-01-10T19:33:00.003+03:00

Well.. Kõik algas paljulubavalt. Eile õhtupoolikul helistas Karolina ja teatas, et hommikul 7.25 pean ma maja ees valmis olema. Soojalt riides ja kiiver kaasas :D Sest me lähme jälle mäele.
Mis mul saaks selle vastu olla eksole :P
Mõni tund hiljem helistas ta uuesti rääkis, et Jurgita ja Armandese autoga on midagi lahti, mis tähendab seda, et meil on ainult üks auto ja kuna ta ise niiväga minna ei taha, jätab viimase vaba koha mulle. Väga armas temast :)

Hommikul olingi nagu lubatud 7.25 trepil. Üsna täpselt saabus ka auto. Minu üllatuseks kolme noormehega. Ma eeldasin et vähemalt Jurgita on kaasas.. Aga ei. Mina ja 3 kutti. Teine paljulubav märk hea päeva alguses :D

Autosse istudes tundsin kohe mingit kahtlast lõhna. Aga kuna ma suurem asi spetsialist ei ole, ei osanud ma ka ette aimata, mis 10km pärast juhtub.
Ehksiis.. Auto jahutussüsteem oli pekkis ja mootor läks keema. Khuul :D
Viimati juhtus selline asi minuga küll vist lapsepõlves mõne vana vene autoga :D

Enivei.. Auto pekkis, meie pmt in-the-middle-of-nowhere ja ainuke tüüp, kes meile järgi oleks saanud tulla, magas nagu normaalne inimene kunagi oma laupäevahommikust und - telefon hääletu peal nagu normaalsel inimesel ikka :D
Ega midagi.. Istusime siis bensujaama kohvikusse maha ja üritasime üles soojeneda. Poisid tegid muidugi kohe viina shotid (välja arvatud autojuht). Mina piirdusin tagasihoidliku hõõgveiniga :P
Nii me seal siis istusime. Poisid muudkui jõid õlut, mina vahtisin EuroSpordi pealt slaalomit (kui ise mäele ei saa, siis tuleb vähemalt video-trainingut teha :P)

Kella 1 paiku ärkas lõpuks Martin. Natuke enne kolme kõmpisime tagasi auto juurde. Ja ohhnäe imet. Matheu'se autol oli konks ära murdunud :D Ses mõttes, et see oli ikka juba varem ära murdunud, lihtsalt ta ei teadnud seda :P
Lõpuks sidusid poisid köie kuhugi auto alla kinni ja saime ikkagi teokiirusel Linzi poole tagasi sõitma hakata. Armandes oli ennast üsna purjakile joonud ja ajas juba üsna lolli juttu. Aga õnneks jõudsin ma enne koju, kui asi kontrolli alt väljunud oleks.

Noh.. Ja märkamatult ongi õues pime ja kell 17.00

Ma ei saa aru, mis värk see on, et ma mittekuidagi mäele ei jõua. Ükskõik kui palju ma ka ei üritaks...

Teaduse imed...

2009-01-09T00:34:00.001+03:00

SELLINE artikkel.

Süstige keegi mulle ka seda ainet palun :D

Aastavahetus.

2009-01-05T11:36:00.003+03:00

30.detsembri hommikul algas kõik kerge autoavariiga. Sõitsime poistega (ma tavaliselt pean sellist väljendit kasutades silmas oma vendi Marti ja Priitu) maale vanaema juurde. Mina roolis.
Mõned kilomeetrid pärast Haanjat tuleb Plaani. Väikese mäekünka otsas on kirik ja selle vastas elab Bob - Võru pubi Õlle17 inglasest omanik.

Sõitsin siis künkale ära ja mis ma näen - 40-50 meetrit eemal on Rändkaupluse buss risti teepeal ees ja üks teine auto juba jõudnud pidurdada. Aga mis mul selle 50-e meetriga ikka enam teha. Pidurid põhja muidugi.. Aga näha oli, et enne teist autot ma kuidagi pidama ei saa. Lumevalli. Muud midagi. Õnneks oli lumi suht pehme, niiet autot ära ei lõhkunud ja piisavalt kõva, et pidurdas auto hoo maha 30cm enne liiklusmärki.

Ehmatus oli mul muidugi tunduvalt suurem, kui asi väärt. Aga õnneks olid poisid ka kaasas. Mart jooksis Bobi käest labidat küsima. Tagasi tuli hoopis koos Bobi ja Bobi dziibiga, kes meid lumevallist välja tõmbas. Priit kontrollis auto üle. Kõik oli õnneks korras.
Ja sõitsimegi edasi. Vanaema oli muidugi positiivselt üllatunud meie külaskäigust.
Muki - meie koer - oli aga hullumas. Mind polnud ta vähemalt 3 kuud näinud, niiet nüüd oli vaja kõik mängimata mängud ära mängida. Ma sain muidugi kergemaid vigastusi selle käigus :D

Õhtul võtsin ma siiski südame rindu ja autovõtmed näppu ning pöörasin autonina Tartu poole. Liina pidi ka lõpuks ometi Tartusse tulema. Tuligi. Tüdrukuteõhtu Rüütli tn korteris. Täitsa tore oli. Liina oli mulle ja teisele (või õigemini umbes viiendale) Mariale raamatud toonud. Need pakkusid kõneainet päris pikaks ajaks. Mõtlesime veel kuhugi välja istuma ka minna, aga mina olin omadega natuke läbi. Pole ju harjunud niipalju koguaeg ringi siiberdama enam :D
Läksin Eku korterisse ja keerasin magama.

31.hommikul - õigemini lõuna ajal, kui ärkasin, märkasin Birxi MSNis pirukaid pakkumas. Miks mitte noh :D Oligi ju ammu plaan talle külla minna. Mõeldud tehtud. Tunni pärast olin tema uues kodus. Ilus oli täitsa. Köök eriti! (Aplaus Birxi isale!)
Ajasime päris mitu tundi naistejutte :D Arutasime nii enda, kui teiste suhted läbi, sõime pirukaid ja jõime kohvi. Birxiga on alati lahe. Teinekordki!

Aga nüüd PÄRIS peo juurde. 7 paiku õhtul keerasime Eigo, Geni ja Ebuga uute EMÜSi ruumide ukse lahti. Ma olin seal esimest korda. Ja üllatusin positiivselt. Okei - natuke külm ja pime, seinad räämas ja sooja vett ofkoooors ei ole. Samas - mitte midagi, mida kerge remont parandada ei suudaks. Sooja veega oleks muidugi keerulisem, aga seda polnud vanades ruumides kah.
Mina koristasin natuke, poisid teipisid mingeid lahtiseid juhtmeid ja vedasid eelmise peo taara välja. Siis sättisime kõik koos madratsid ja padjad maha, süütasime küünlad ja katsime laua. Päris ilus sai :)
Alguses oli ootamatult vähe rahvast. 11ks juba täitsa hakkas looma. Ilutulestiku ajaks jagunesime kuidagimoodi erinevateks seltskondadeks. Ühed ühe, teised teise Emajõe silla peale.
Kohe kui ilutulestik algas avanesid mul nutukraanid :D Ühest küljest olid need ju rõõmupisarad, head sõbrad ümberringi, ilusad värvilised mustrid taevas, shampapudel käes ja elu on ilus. Teisest küljest olin ma juba mitu päeva üritanud oma elu ja pead selgeks saada, aga polnud veel õnnestunud. Suur segadus lihtsalt. Kohe kui tulestik lõppes helises mu telefon järjest kaks korda. Üks neist oli ema ja teine oli keegi teine :) Ja olidki pisarad lõppenud koos rakettidega.

Suundusime tagasi EMÜSisse. Nüüd oli ruum juba tunduvalt tihedamalt asustatud ja enne laialivalgunud seltskonnad tagasi koos. Gen haaras mu sülle, et head uut aastat soovida :D Me kõik teame, kuidas lõppes see pidu 2 aastat tagasi, kui ta mind viimati sülle võttis :D Seekord siiski jäid kõik käed-jalad terveks :P
Tsillisime veel mitu tundi seal. Tantsisime isegi natuke üle pika aja. Gen muutus ülemeelikuks natuke :D

Lõpp on udusem, kui algus.

Uue aasta hommik oli mõnus :)

Jõulud.

2009-01-05T11:13:00.002+03:00

Otsustasin sel aastal mitte närvi minna. Õnnestus, kusjuures. Mõtlesin, et see raha, aeg ja kilomeetrid, mis kojusõiduks kuluvad, ei ole seda tüli ja jama väärt, mis tavaliselt jõuludepaiku meil kodus toimub.
Emps natuke "üritas" tüli kiskuda, aga ma ei allunud provokatsioonidele :D

Ehtisin kuuse. Punane ja kuldne. JÄLLE. Järgmisel aastal ma võtan midagi ette sellega. Igavaks muutub. Piparkooke pole me kodus juba aastaid ise küpsetanud. Seda tuleb ka muuta.
Kusjuures mina olin see, kes need aastad tagasi selle traditsiooni lõpetas. Pubekate värk :P "Eiiii, minaaa ei viiiiitsi" ja "EI, minaaa eiiii tahaaa". Loll.

24. õhtupoolikul käisime traditsioonilisel surnuaja ringil. Väga ilus oli. Nagu alati. Selle tunni aja jooksul aastas on alati kuidagi eriline tunne. Kõndisin kahe noorema/suurema venna vahel käest kinni. See on vist tõesti ainuke aeg aastas, kui me kolmekesi jälle nagu väikesed õde ja vennad koos oleme - kuigi tegelikult ju täitsa täiskasvanud juba.
No ja muidugi traditsiooniline õhtusöök ja saunaskäik.

25. hommikul katsime Katrega (mu väikevenna tüdruk) laua, Priit aitas ka natuke. Ja lõunaks oli terve pere jälle koos. Vanaemad-vanaisad-tädid-meie ja poiste tüdruksõbrad. Sõime, jõime ja ajasime juttu.
Ilmselgelt oli vältimatu teema mina ja mu eraelu. Sest nii Priit kui Mart olid ju oma tüdrukud ka kaasa võtnud. Ja mina kui kõige vanem, ikka veel üksi. No tõesti. Hõõruge jah nina alla :D
Kingitusi sel aastal me niipalju ei teinud, nagu tavaliselt. Loosipakid hoopis. Mina kinkisin tädile kööginugade komplekti, mida ta ammu tahtnud oli. Natuke vähe fantaasiat võibolla.. Aga mul on üks teine plaan tema jaoks veel varuks :)
Ise sain ma lõpuks oma kaua tahetud uue suleteki ja tädi käest natuke liiga kalli aga muidu hea ripsmetušhi.

26. lõuna ajal oli meil vana Hopseri kambaga jõululõunasöök. Kujunes päris mõnusaks. Head vanad sõbrad, keda muul ajal enam väga tihti just ei näe. Vanah head lollid naljad ja traditsiooniline üllatusmuna :D Nagu ikka, surgiti üksteise eraelude kallal. Minu oma kohta imbus natuke LIIGA palju infot välja. Aga ma ikka veel südamest loodan inimeste diskreetsusele :P
Pärastlõunal sõitsin tagasi Tartusse. Õhtul käisime härrastega Rokiklubis Vennaskonna kontserdil. Esimene blokk oli suht kohutav. Ma alguses mõtlesin, et ma ise olen jobu ja lihtsalt ei tea ühtegi lugu. Aga tuli välja, et ma polnud ainuke. Heli oli nii konkreetselt sitt, et ei saanud isegi aru, mis looga tegemist on. Teine blokk hakkas vaikselt lubama juba. Kahju, et see viimaseks jäigi.

Kokkuvõttes.. Üsna toredad jõulud. Mingit meeletut südamerahu või jõulutunnet just ei olnud.. Aga ega seda igal aastal ei peagi olema. Muidu muutub liiga tavaliseks :)

Süpriiiiiiis!

2008-12-24T20:44:00.005+03:00

Novot. Ma siiski käisin jõuludeks kodus. Üllatasin päris mitmeid sõpru ja tuttavaid :)

Kolmapäeval, 17.detsembri hommikul haakisin oma hiigelsuure kohvri sappa, viskasn seljakoti selga ja alustasin mitmepäevast koduteed.
Lõunaks olin Viinis ja sealt edasi seiklesin külla perekond Neuwirthidele - mu ema-isa vanadele tuttavatele. Omamoodi naljakas käik. Ma isegi ei mäletanud nende nägusid.. Käisid nad ju tervelt 10 aastat tagasi meie juures Võrus ja siiski ei puutunud ma nendega eriti kokku. Aga tore oli ikkagi.

Neljapäeval oli plaanis kerge shoping ja kunstimuuseumite külastamine. Selle asemel veetsin pea pool päeva Efka ühikatoas. Lihtsalt õues oli NII paha ilm, et üldse ei tahtnud linnas jalutada. Pealegi oli kurk haige ja reede õhtuks haigeks jäämisega ei saanud riskida.
Hoolimata koerailmast, läksime Efkaga siiski tema "tööjuurde" ehksiis ühe eesti perekonna lapsi hoidma. Veetsime seal lastega mässates täitsa toreda õhtu. Koju jalutasime läbi hilisõhtuse Viini ja lörtsisaju. Ikkagi oli ilus. Missiis, et nii hull ilm.

Reede varahommikul algas kodutee suure ärevusega. Ka Efka kodused ei teadnud, et ta siiski jõuluks koju saabub :)
Lennukis vaatasime küll vist iga 5 minuti tagant kella, et kas NÜÜÜÜÜÜÜD juba :D
Tallinna lennujaamas meid küll esialgu veel keegi ei oodanud, aga nii hea oli ikkagi kodumaale jõuda. Tarmo tuli ja viis Efka minema. Ma jäin veel natukeseks lennukasse Laurat ja Ekut ootama.
Tartusse jõudsime poole viie paiku. Mitu päeva oli mul julm pelmenksi isu. Ja nüüd olidki õhtusöögiks ammuigatsetud praetud pelmeenid hapukoorega.
Õhtul oli plaanis kahelt sünnipäevalt läbi jõuda.
Thea oli esimene. Pistsin pea vaikselt ukse vahelt sisse ja sosistasin "tsau". Mulle vaatas vastu 5-6 üllatunud nägu. Theal oli nii hea meel. :)
Siis Kersti. Ma isegi ei soovinud talle kolmapäeval õnne, sest teadsin, et jõuan reedel sünnale :) Ta oli nii ehmunud, et 10 minti ei tulnud ühtegi normaalset lauset. Ainult "issand, Mariiiiiiaaaaa, sa oled ikka hullukene küll" :D
Sealt edasi Meixi ja Argo juurde. Sex Pistolsi plaat läks VÄGA asja ette, ütleme nii :)
Enne Rokikasse minekut hüppasime veel Eigo juurest läbi. Tema reaktsioon oli üks mu lemmikuid.. Kui ta mind taksost välja astumas nägi - " Eiiiiii oleee ikkkkkkaaaaa!" :D

Laupäeva hommikul oli plaan kuidagi Erge kätte saada ja teda ka üllatada. Reaktsioon polnud muidugi see, mis ma lootsin.. Aga ilmselgelt oli hea teda näha :) Ja see, et ta tegelikult ju Ekut näha lootis.. Ka arusaadav :)

Edasi veetsin õhtupooliku Kärdu ja Mannuga. Käisime üle pika aja Tigedas Tikris söömas. Maja poolt kingiti meile isegi pudel veini :)

Õhtul hüppasin veel hetkeks Liina ja Terje juurdegi sisse.. Aga väsimus murdis mu maha ja ma jalutasin läbi vaikse jõulutuledes Tartu tagasi Eku korterisse. Pugesin teki sisse ja lugesin raamatut.

Pühapäeva lõuna paiku tuli Kersti koos emaga, et mind lõpuks Võrru viia. Kuna sõitsime nagunii läbi Loosu küla mu vanavanemate majast mööda, ja nägime et maja juures käib vilgas puutöö, keerasime kohe sinna ka sisse. Vanaisa ei saanud alguses midagi aru. Istus rahulikult kännu peal edasi ja ei teinud väljagi. Mõni minut hiljem, kui ma olin juba isa-ema-vennad ära kallistanud, jagas vanaisa kah ära: "Misssss kurrrrat, Mari tul' vai?" :D Mina muidugi :D
Läksin siis veel korraks tuppa ka, et vanaemale ka "Tere" öelda. Ma pole teda vist kunagi nii naeratamas näinud :)

Õhtul tulid Maikel, Kattri-Liis, Melar ja Triinu mulle külla. Melar jõudis samal päeval Norrast koju, niiet nii mõndagi oli rääkida.

Esmaspäeva hommikul sõitsime Melariga korraks veel Tartusse. Minu kuri plaan juba reede õhtul Geni ehmatada läks vett vedama, sest nad olid kursaga Lätti sõitnud. Niiet ajasin selle asja esmaspäeval korda. Sõitsin ta maja juurde ja helistasin:
"Hallo"
"Tsau, mis teed?"
"Kle midagi..Kodus olen"
"No vaata aknast välja siis"
"Lollakas, mis sa siin teed?" :D

No ja olidki kõik üllatused tehtud :)
Mõne oleks veel tahtnud teha.. Piiale näiteks.. Aga jääb teiseks korraks ;)
31.jaanuar olen kodus tagasi. Ja siis ei mingeid üllatusi enam :P

No broken bones or anything..

2008-12-14T21:26:00.002+03:00

Oooooojaaaaaaaaaaaaa. Ma tulin just mäelt. LÕPUKS OMETI sain ära käidud ikka :D

Niiet.. Meie reedeõhtune plaan töötas - Jurgita ja Armandes võtsid mind ja Karolinat mäele kaasa. Ma ei hakka siin kirjeldama eriti, kui vägev see oli.. Pildid räägivad iseenda eest.

Kuidas näeb välja üks NORMAALNE erasmuslaste reede...

2008-12-13T16:01:00.005+03:00

Eile algas kõik maru rahulikult. Lõpp nii rahulik ei olnud.
Neljapäeval aktijoonistamise tunnis leppisime Karolinaga kokku, et teeme kindlasti midagi reede õhtul. Sest nii ikka enam edasi minna ei või!!! Ma ei käinud kolm reedet JÄRJEST väljas. Kujutate ette, et MINA passid KOLM reedet järjest toas? Ma ise ei kujutanud..

Igatahes.. Poole kaheksa paiku helistas Karolina, et ta on koos veel ühe Läti tüdruku ja ühe Brasiilia tsikiga linnas ja et nad lähevad võtavad kuskil paar drinki. Et tulgu ma kah..
Ega midagi, kiirelt diskoriided (teksad ja kampsun :P) selga ja minek.

KOHT 1
Üsna tore baar - nime ei mäleta.
Mõnus elektromuss, superlahedad teenindajad, stiilne sisekujundus.
Nagu korralikele tibidele kohane, alustasime Mojitodega. Kui kelner kuulis, et üks meist brasiillane on, hõõrus ta muiates käsi kokku, lubas meile maailma parimad kokteilid segada ja ruttas leti taha möllama.
Ja tulemus - maitse poolest õhtu parim (nagu arvata võite, ei jäänud see viimaseks :P) kokteil ja välimuselt - parim, mis ma ÜLDSE kunagi näinud olen. Esimest korda elus mul oli kahju ära juua seda :P
Kuna hinnad olid kallid ja kokteili Happy Hour läbi, liikusime edasi.

KOHT 2
Cup&Chino
Kohvibaar. Üks mõnusamaid kohti siiani Linzis. Tohutu valik erinevaid kokteile - klassikalised, jäätee-, kohvi-, jogurti- ja-ma-ei-mäleta-mis-kõik-veel kokteilid. Ühesõnaga menüü võttis silme eest kirjuks ja jäime vana hea Wieselburgeri õlle juurde.
Aga sinna tasub kindlasti tagasi minna. Hinnad olid ka täitsa okeid.
Selgus, et Jurgita (see läti tsikk) ja ta kutt plaanivad pühapäeval mäele minna, niiet kui kõik seekord plaanikohaselt läheb, saame me Karolinaga ka minna. JESS!

VAHEPEATUS - Kebabi putka.
Hull arutleu, kas minna laiali või jätkata kuskil mujal. Vahepeal helistasid mingid türgi kutid Jurgitale, et nad tulevad ka linna ja kui viitsime, võime nendega hängida. No midagi, 4 poolpurjus tsikki.. Arvata on, et jäime linna :D

KOHT 3 ja 4
Josef
Kesklinna popim pubi ja klubi. Alustasime pubi poolel mingite kahtlaste õllejookidega. Segatud sidruniga vms.. Umbes nagu D'Light.
Selleks ajaks olid meil muidugi juba kõigi nelja meeste-teemad läbi arutatud. Parajalt purjakil olla ja oli vaja lollusi tegema hakata :D
Karolina otsis oma hiigelsuurest "ridikülist" välja saksa keele õpiku :D

Selleks ajaks olid poisid ka juba kohale jõudnud aga muudkui helistasid ja väitsid et ei näe meid kuskil. Lõpuks tuli välja, et nad passivad hoopis klubi poole peal. Niiet vahetasime meiegi taaskord asukohta.
Tuli välja, et esialgsest 2st noormehest oli saanud 8. Loomulikult pärast seda, kui levisid jutud, et 4 neiut linnas ootavad :D

KOHT 5
Rox
Ootamatult lahe rokibaar peaaegu meie koduõuel (5 minti ühikast). PAKSULT rahvast täis muidugi. Ime, et me üldse sisse mahtusime. Alguses seisime MEESTE vetsu ukse juures, sest see oli ainuke koht, kus natukenegi õhku oli ja ei pidanud pidevalt 4 võõra mehe vastu hõõrduma :D Pärast avastasime ühe nurgakese tagumise ukse juures, niiet kui väga umbseks läks, saime isegi korraks õue minna.
Mul üldiselt on türgi meeste suhtes eelarvamused. Aga need tüübid olid täitsa okeid. Sõbralikud, intelligentsed ja viisakad. Džentelmenid isegi võiks öelda :D
Loomulikult tehti meile jooke välja ja natuke sai isegi tantsitud, niipalju kui see selles rahvamassis võimalik oli. Muusika oli hea. Ja inimesed.. VÄGA sõbralikud. Tutvusin nii mõnegagi :P

Lõpuks minema saime sealt mingi 4 paiku. Vantsisime Karolinaga koju. Jalad all valutasid, riided ja juuksed olid suitsuhaisust läbi imbunud (siin tohib ikka veel baarides ja muudes kohtades suitsetada) aga me olime õnnelikud.

Vägev õhtu, pole midagi öelda :P

Ja homme mäele. Juhuuuuu...

Lihtsalt et te teaks..

2008-12-09T19:57:00.001+03:00

Mu kauaoodatud lumelauatripp jääb esialgu ära. Niiet uue nädala alguses pilte lumistest alpidest ei ole eriti mõtet oodata.
KURAT!

Ja siis veel see ka, et..

2008-12-07T17:35:00.000+03:00

.. JAH jõulutundele! blog töötab nüüd.

Alpidesse!

2008-12-07T16:04:00.002+03:00

Kui ma umbes aasta tagasi mõtlesin mis riiki Erasmusega õppima minna, siis oli mul neli tingimust:
1. Saksa keelne riik
2. Saksa keelne riik, kuid kindlasti mitte Saksamaa
3. Loomulikult hea kool
4. MÄED!

Esimesed kolm tingimust on ilmselgelt juba täidetud.
Neljas täitub neljapäeval.
Neli päeva mägedes, 80 välisõpilast üle terve Austria ühes majas koos.. Ei tõota head, ma arvan! ;D

Etsiis.. Selline koht:

Kel rohkem huvi, võib lähemalt tutvuda SIIN

Ära kingi asju, kingi emotsioone!

2008-12-03T15:30:00.008+03:00

Kuna see tropp google.com'i "paneme kõik asjad omavahel toimima" süsteem boikoteerib mu head tahet levitada Triin & Co. jõulukampaaniat, siis tuleb teil kasutada SEDA linki siin või klikata vasakul servas oleval bänneril, et täpsemalt teada saada, millest jutt käib.

Ma paar vihjet ikkagi postitan siia ka:
JA PALUN, bii mai gest, kasutage neid bännereid!
Pange orksi, bloogi, feisspuuki või kuhu iganes soovite :)
Kellel rohkem huvi on, siis mul on neid veeeeeeeeeeeeeeel umbes 10tk.

Saksa keel. Vol 2.

2008-12-02T18:51:00.003+03:00

Mul oli kunagi üks tabel. Saksa keele grammatikaga. Ja mis kõige olulisem - kaane peal oli Backstreet Boys'i pilt.
Ma enam täpsel mei mäleta, milline see välja nägi (tegin selle umbes viiendas klassis) aga võis vabalt midagi sellist olla:

Igatahes ma igatsen oma tabeli järele. Seal oli kõik kirjas, mis mul praegu vaja on. Aga ma dumbass ei võtnud seda kaasa siia.

Inspiration finally found me

2008-11-26T16:09:00.003+03:00

Mu esimene arvestatav (?) vektorjoonistus.

Kuidas ma esimest korda GayBaris käisin

2008-11-22T04:55:00.002+03:00

Kõik algas sellest, et kurtsin kaks päeva tagasi Desireele, et krdi igav on koguaeg ja tahaks ikka rohkem väljas käia. Otsustasime teel saksa keele kursusele, et reedel raudselt teeme midagi funni.
Saksa keele tunni lõpus andis õps meile koduse ülesande: moodustage paarid ja kirjutage kahe leheküljeline artikkel, mis võiks minna mõnda (üli)õpilas-ajakirja. Kuna vastupidiselt mu algsetele lootustele on siiski see kursus üks igavamaid, mõtlesime Desireega, et peaks midagi lahedat kirjutama. Selles mõttes, et pole oluline, kas teiste jaoks nii väga huvitav ongi, peaasi, et meil endal lõbus seda teha oleks.
Valisime teema - Linzi klubid-pubid ja erasmuslased. Ehksiis - käime kahel järjestikusel nädalavahetusel väljas ja otsime uusi kohti, kus pidutseda. Teeme paar intervjuud oma kaaslastega (valisime välja (üllatus-üllatus) Fabrizio, Karolina ja Liisa) ja topime paar hullu pilti ka juurde.

Niisiis. Täna kohtusime kell 22.30 ühika trepil. NATUKE OLI LUND SADANUD!!! Ja liikusime pahaaimamatult linna poole. Pidime klubis kohtuma ühe Sloveenia poisiga (Micha), aga kahjuks ta ei jõudnudki sinna.. Enivei.. Desiree oli tegelikult selles klubis juba korra käinud, aga ta polnud märganud pisikest kirja välisuksel "Gay Bar". Minu tähelepanelik silm muidugi leidis selle kohe üles. Juhtisin teiste tähelepanu. Kiired küsivad pilgud üksteise suunas, et kas keegi meist on sisse mineku vastu.. Sama kiired pearaputused ja naeratused - "No no, it's fine" - ja sees me olimegi. Ülemisel korrusel olid mõned istekohad ja baarilett, mille taga askeldas umbes kahe meetri pikkune blondide lokkide, läikivate kunstripsmete ja meigi ning LIIGA mini lillelise kleidiga MEES!!! Ma muigasin.. Esimest korda nägin oma silmaga ja nii lähedalt päris elus transvestiiti. Lahe :D

Alumisel korrusel oli kaks ruumi. Ühes mõned istumiskohad, teises baarilett, DJ-pult ja tantsupõrand. Kuna me Desireega tunneme Uly't, kes seal töötab, saime oma riided turvaliselt taharuumi saata (millegi pärast pole neil siin mitte üheski klubis riidehoide). Uly valas meile joogid ja istusime esimesse ruumi maha. Rahvast tapvalt palju just ei olnud, aga siiski omajagu. Veider oli olla.. Kõik amelesid kõigiga :D
Aga muusika oli ok. Ja muidugi kui DJ mängis lugu "I kissed a girl", siis terve klubi röökis kaasa laulda. Jõime oma õlled ära ja suundusime tantsusaali. Istusime seina äärde, ajasime juttu ja järsku kukkus mulle lihtsalt üks geimees sülle :D Ta oli parajalt purjus, aga sõbralik.. Vabandas ja ajas meiega natuke juttugi..

Vahepeal me isegi tantsisime.. Ma enam ei mäletagi, millal ma viimati klubis tantsisin.. Suvel Madhouse's tegin vist Meixiga mõned kiired tiirud.. :P

Igatahes..Imelik tunne oli natuke seal olla.. Ses mõttes, et mul pole kunagi ei seksuaal- ega ka muude vähemuste vastu midagi olnud.. Pigem ma tundsin ennast seal vähemusena. Keegi polnud kuidagi ebasõbralik ega midagi.. Lihtsalt.. Harjumatu, et ümberringi kõik kõigiga ilma mingisuguse häbita suudlevad.. Ma ei ole ju isegi Tallinnas Angelis käinud, kuigi olen ammu tahtnud näha seda kohta.. No ma ei tea ühesõnaga. Kogemus omaette :)

Kui klubist välja astusime, sadas laia lund :)
Võtsime ühest pitsabaarist teepeale pitsat ja jalutasime koju.
Homme võtan Desiree käest pildid ka. Kui meeles on, viskan siia ka need.

Coca Cola imevägi

2008-11-21T15:53:00.005+03:00

Nüüd kus Postimees.ee väitel viiakse Coca Cola tehas võibolla Eestist minema, on see postitus üsna ajakohane.
Ma nimelt leidsin sellelt samalt toredalt veebilehelt, mille link on eelmises sissekandes, järgmised reklaamid (kahjuks aastaarve juures ei ole, aga eks stiili järgi võib enamvähem aimata):

Mu isiklik lemmik. Ilmselt sisaldab Chuck Norrise pisaraid vms:

Veel üks Coca Cola uskumatut toimet reklaamiv. Huvitav, kui palju inimesi selle õnge tol ajal läks...

Siis kaks lihtsalt üsna ilusat pilti..

Ja lõpetuseks midagi tänapäevale lähemalseisvat ka (paljas naine!!! :D)

Kogu reklaamide komplekti võib näha SIIN.

Midagi erialast ka

2008-11-20T12:17:00.004+03:00

Üks meie õppejõud (TKKs, ma mõtlen) oli meilboxi ühe toreda veebilehelkülje lingi saatnud.. Leidsin sealt nii mõndagi põnevat..

Näiteks käsitsi tehtud Photoshop:

Ja siis veel mõned Playboy kaanekujundused 50ndate keskelt:

Päris vägev, või mis :P

Piia ütleks selle peale "Tagane, saatan!!

2008-11-15T16:45:00.003+03:00

Asjalood on nüüd nii kaugele jõudnud, et igavus hakkab võimust võtma. Nädala sees pole hullugi - kool ja muud asjad sisustavad aja peaaegu ära. Reede õhtuti vahel ikka käime väljas. Seekord mitte, ju selle pärast asi täna nii kaugele läkski.

Aga nüüd asja juurde.
Ma ärkasin täna natuke enne 11 (mis on minu kohta ilmselgelt liiiiiiiiiga vara). Ja mis ma siis tegin? Ma isegi ei söönud hommikust, pesin kikud puhtaks, panin riidesse ja astusin uksest välja. Läksin linna - SHOPPAMA (ma ei salli isegi seda sõna). MINA??? JA SHOPPAMA?? NII VARA HOMMIKUL?? uskumatu..

Tagasi jõudsin pmt nüüd.. 3 ja pool tundi hiljem. Linz ei ole just Austria poepealinn. Mul ei ole aimugi, kuidas ma suutsin 3 tundi sellel poe-tänaval veeta.
Kõigest hoolimata, avastasin ma ka päris mitu huvitavat asja..

Näiteks:

* Ühe plaadipoe ees tänaval oli valik klassikalise muusika plaate. Kõige peal päris mitu komplekti Arvo Pärdi kogumikke. Beethoveni ja Bachi kõrval. Tore.

* H&M on üldiselt üsna mõistlik kauplustekett. Aga kus on loogika - leidsin ühe ilusa pluusi - sama mudel, erinevad värvid (must ja valge) - ja hinnavahe 10 eurot (üks maksab 9 ja teine 19 eurot). Mismõttes? Ja loomulikult oli must kallim. Mõnes mõttes hea isegi - ostsingi vahelduseks mõne asja, mis on teist värvi.

* Leidsin hiiiiiiiglasliku spordipoe. Kui ma ei eksi, siis 6 korrust vms. Ja seal oli tõesti KÕIKE. Ma sattusin üsna mitu korda segadusse.

* CoffeShopist võtsin suure White Moccachino. Oleks võinud Darki võtta. Liiga piimane oli.

* Tagasiteel koju hüppasin korraks veel "kodupoest" ka läbi, et natuke süüa osta. Mul on juba mitu nädalat nii hull pitsa isu olnud, et lõpuks ma murdusin ja ostsin ühe külmutatud variandi. Eestis ma ei teeks seda ilmselt kunagi. Kassa juures sattusin järjekorda muidugi kahe naise järel, kellel oli terve käru kassitoidu purke täis laotud vms.. Ja nähes, et minul on käes ainult pitsakarp, palusid nad mul naeratadest endast ette minna. Super.. Eestis ei juhtuks seda ka mitte kunagi..

Novot. Selline lugu.
Mis must küll niimoodi saab? :D

Vienna, beibi!

2008-11-10T14:04:00.011+03:00

Mul ei jätku ilmselt sõnu, et seda linna kirjeldada. Peab ise nägema. Ilmselge Euroopa kultuuripealinn. Vähemalt minu jaoks. Pariisis pole ma veel käinud - võimalik, et see trumpab üle..
AGA - Viin on tõesti kõigekõigekõige.

Reede hommikul väga vara alustasime sõitu Linzist - mina, Desiree ja 3 tema kursakaaslast. Roolis oli Ulli. Teate küll, kuidas ma vahel autosõitu kardan.. Aga see, mis ma reedel üle elasin oli hullumeelne. Pisike tüdruk tuunitud Golf 3 roolis, Autobahn ja keskmine kiirus 170-180 km tunnis. Tippkiirus 220 km/h. JA MA EI LIIALDA. Õudne. 200 km läbimiseks läks meil 1 tund ja 20 min. Sama hea, mis vähem, kui pooleteise tunniga Tartus Tallinnasse jõuda :S Terve sõidu jooksul suutis meist mööduda ainult üks Merzu dziip. Aga õnneks läks kõik hästi...

Kuna me jõudsime Viini poolteist tundi varem, kui teistega kokku saama pidime, astusime sisse ühte pisikesse kohvikusse, et hommikust süüa. Sisekujundus oli seal masendav. Nagu aeg oleks 40ndatel aastatel seisma jäänud vms.. Ja kohvi pakuti meile seal sellisest kruusist:

Edasi suundusime Viini Tehnikamuuseumi, kus meie eesmärgiks oli kooliekskursiooni raames näha näitust "Smack Sache" - eesti keeles maitseained vms .. Peamiselt koosnes näitus maasika, vanilje ja shokolaadi maitse ja lõhnade ajaloo, kasutamise ja tootmise näidetest.
Loomulikult vaatasime ka ülejäänud muuseumis ringi. TOHUTU hoone. Ja seal oli KÕIKE. alates nõudest ja kodumasinatest lõpetades autode, lennukite ja sõjatehnikaga. Päris suur osa oli foto, filmi ja trükitehnika kohta, muusikainstrumendid, mootorrattad jnejnejne.
Näiteks Macintoshi esimesed arvutid:

Kui tehnikamuuseumile tiir peale tehtud, käisime söömas, jalutasime Viini kesklinnas ja puhkasime natuke jalgu:

Pildil - Desiree, Fabrizio, Stefan.

Ja siis suundusime ühte Viini kuulsamasse kunstimuuseumi - Albertinasse - kus on hetkel suurim Vincet Van Goghi näitus Austria ajaloo jooksul. See oli üks meie kindlaid sihtmärke olnud juba paar nädalat. Pilte ma taaskord ei teinud.. Ja ilmselt ei pea ma ka tema töödest näiteid tooma hakkama.

Pärast järjekordset kunstielamust saime kokku Efkaga, kes mind, Karolinat ja Julijat lahkelt nädalavahetuseks enda juurde oli lubanud võtta.
Õhtul jalutasime veel paar tundi linnas - ja siis alles siis ma sain aru, et Linz oli natukene vale valik. Vaadake ise:

Parlamendihoone

Rathaus (Akende ees on sinised katted 24 numbriga - ehksiis advendikalender vms)

Tramm õhtuses Viinis

Ooper - see, kus Anneli Peebo laulab. Seisukohtade piletid pidavat ainult 3 eurot maksma!!!

Laupäeva hommik algas uniselt. Vihma tibas ja kõik oli õues hall. Välja saimegi vist alles 12 paiku. Esimene sihtmärk oli minu tungival soovil Hunderwasseri maja. Ma olin umbes kümme aastat seda päeva oodanud. Lõpuks ometi nägin oma silmaga seda hullumeelset hoonet.

Edasi viis Efka meid Belvedere'i lossi juurde. Järjekordne kunstielamus - Gustav Klimpti näitus.
Väljast nägi loss välja selline:

Seal jättis Efka meid omapead. Otsustasime siis veel Schönbrunnis ka ära käia. See on raudselt üks must-see kohti Viinis ja kogu Austrias. Kahjuks jäi meie nädalavahetus liiga lühikeseks. Jõudsime sinna nii hilja õhtul, et lossi hakati juba sulgema. Üritasime vähemalt aias jalutada, aga seal peaaegu et puudus igasugune valgustus, niiet suurt mõtet polnud sinna kauemaks jääda. Aga kindlasti lähme sinna tagasi.

Õhtuks olime nii väsinud, et välja minna enam ei jaksanudki. Vaatasime hoopis filmi. Ja et mitte kultuurset nädalavahetust mingi USA jamaga ära rikkuda, valisime "Uhkuse ja eelarvamuse".

Pühapäeva hommik algas juba ammu enne kukke ja koitu. Enne kaheksat olime teises linna otsas, et kohalike Erasmuse üliõpilastega koos veinimatkale siirduda. Kahjuks läks sellega natuke halvasti.. Ilm oli paha - udune ja niiske - niiet kaunist Austria maastikku lihtsalt polnud näha. Juba esimeses peatuses otsustasime Karolinaga tagasi raudteejaama minna ning pigem viimased paar tundi Viinis veeta.
Käisime China Gardenis söömas ja võtsime CoffeShopist maailma parima kohvi - Dark Cherry Mocca vms:

Päeva lõpetasime Museum Quertiäris - maakeeles muuseumite kvartalis, kus külastasime ühte interaktiivse kunsti näitust, piilusime arhitektuuri näitust (sisse ei läinud, sest see oleks mitu tundi võtnud) ja ahastasime muuseumi raamatupoes. Ma otsustasin, et lõpetan söömise täielikult ära ja kulutan kogu raha raamatute peale hoopis. Kes mulle jõulukingitust tahab teha - annan lahkesti oma kontonumbri, et saaksite mu isikliku kunstiraamatukogu jaoks annetusi tegema hakata :P

Koju jõudsime õhtul väsinult, läbikülmunult, valutavate jalgade, raskete kottide ja kerge masendusega. MIKS??? - oli meie ainuke küsimus.. MIKS ME VIINI ÕPPIMA EI LÄINUD???

Hahaa. Uskumatu tibi ikka :P

2008-11-06T15:50:00.002+03:00

Money? Power? Glory?

2008-11-06T01:09:00.008+03:00

Lugesin Marini blogi. Customaisisin endale sobivaks. Ehksiis vastused küsimustele, mis teil võivad tekkinud olla.

Kool? - super.
Linn? - mikul oli õigus. tüütab ära. õigemini - igavavõitu. võimalik, et põhjus peitub tutvusringkonna puudumises.
Keel? - inglise.inlgise.inglise.saks...inglise.inglise.inglise..
Toit? - tatart tahaks. muu üle ei kurda. leib on sama hea, kui eesti oma.
Igatsus? - natuke.aga mitte midagi ületamatut.
Raha? - EU ja EV maksavad hästi. plakateid olen ka paar tükki teinud. elab ära. üsna vabalt.
Muusika? - 18 GB. rock. metal.
Filmid? - "Friends" hakkab ammenduma. ilmselt on ainult paari nädalat puhkust vaja.
Pidu? - vähe. samas ei kurda.
Mehed? - s***agi pole muutunud.
Teised? - Karolina, Desiree, Fabritzio on põhilised.
Koju? - tulen.

Seda ka veel et..
Ma nägin väga imelikku und täna öösel. Väga harva ma üldse mäletan unenägusid.. Aga.. See..
Kõik algas selles samas Hofbräuhausi õllesaalis, kus ma Münchenis käisin. Istusime rahulikult lauas, kui järsku sõitis hoone teise külje akendest sisse sõjaväe Hummer. Tekkis paanika. Hummer sõitis õllesaali mööda ringi ja ajas inimesi alla. Järsku läks auto külglibisemisse ja liikus minu suunas. Tõmbasin pea alla ja auto lihtsalt libises minust nii üle, et ma jäin täpselt kahe telje vahele ja isegi ei riivanud mind. Põgenesime koos Heleniga (vana klassiõde) kuhugi väiksesse ruumi, millel olid piimjasvalged aknad. See oli pigem nagu kahe ruutmeetri suurune kasvuhoone. Ukse taga valvasid sõjaväelased. Käis okupeerimine või mingi muu taoline aktsioon. Üritasime akna kaudu põgendeda, kuid ka seal seisid sõdurid. Lõpuks saime kuidagi siiski minema ja jõudsime kivimüüris oleva väravani. Seal selgitasime valvurile, kes meid alguses kinni võtta ja kes teab kuhu viia tahtis, et oleme välismaalased ja tahame lihtsalt koju minna.. Ja ta lasigi meil minna.

Ma ei tea miks ma selliseid asju unes näen. Maailma poliitiline olukord mõjub või mis?
Või siis see, et ma elan umbes 80 km Hitleri sünnikohast.

Mu lauduritest sõbrad...

2008-11-03T14:04:00.001+03:00

...kes tuleb kaasa???
11.-14. DETSEMBER - SELLINE KOHT

München, beibi!

2008-11-02T21:25:00.013+03:00

Reede hommikul võtsime Janno ja Janekiga rendiauto ja põrutasime Münchenisse.
Teejuhiks oli meil München TOP10 brosüür.

Esimene peatus - Nymphenburgi loss.
17. sajandil Maximilian II sünni auks ehitatud suveresidents.

Ja sinna juurde kuuluv tõllamuuseum:

Teine peatus - Olympiagelände
1972 aasta suveolümpiamängude keskus.

Vaade sealsest tornist. Taustal on Alpid loomulikult.

Tornis oli rokimuuseum. Mina seda küll päris muuseumiks ei nimetaks.. Päris pisike oli see. Aga Metallica kitarr, Elton Johni klaver ja hulgaliselt fotosid, plakateid, autogramme, riideesemeid jne oli seal siiki.

Edasi külastasime möödaminnes BMW keskust kah.

Olympiagelände juurde kuulus SeaLife akvaarium kah. Käisime siis sealt ka läbi. See oli päris vinge. Ma polnud varem nii suures käinudki.

Edasi suundusime oma ööbimiskohta otsima. Seiklesime tükk aega õhtuses Münchenis enne kui õige koha üles leidsime. Kuna poisid on mõlemad Ugala korbi liikmed, siis nad olid tutvuste kaudu meile ühte Müncheni korpi koha otsinud.
Asus see üsna vanalinna lähedal. Niiet õhtul tegime linnas ka veel tiiru.

Vana raekoda:

Ja loomulikult Hofbräuhaus. Müncheni suurim õllesaal. Ainuüksi alumisel korrusel on ruumi umbes 1000 külalisele. Ja korrusied peaks 3 olema.. Ma kõrgemal ei käinudki.
Netist leidsin natuke parema interjööripildi, kui mul endal on:

Väljast näeb välja selline:

Võtsime seal nii mõndeki õlled :P Ja sõime kohalikku toitu kah - weisswursti ja breezet. Vorst näeb nilbe välja küll, aga maitse oli vägahea:

Hommikul magasime umbes lõunani. Kuna oli 1.noveber ehksiis see Kõigi pühakute päev vms, olid osad muuseumid ja absoluutselt kõik poed-kohvikud kinni. Välja arvatud McDonald's loomulikult. Niiet ei jäänudki muud üle, kui seal süüa.
Alustasime sightseeingut München Residenzist, mis oli Baierimaa kuningate ja hertsogite loss juba 14. sajandi lõpus.
Üks sisehoovi pilt:

Ja interjöörinäide:

Ma ise sees eriti pilte ei teinud. Kuidagi kohatu tundub selliseid kohti pildistada.

Residenzis läks meil päris kaua aega. Sealt edasi suundusime Rathauskellerisse (Raekoja keldrisse), mis on veel üks vingeimaid õlle ja toidukohti. See oli õnneks lahti.
Siis jalutasime veel natuke linnas.

Ja lõpuks jõudsime napilt ikka moodsa kunsti muuseumisse ka. Seal oleks tahtnud muidugi pikemalt ringi vaadata, aga poole tunni jooksul nägin ma siiski ära oma sünniaasta Porsche 911 mudeli, Macintoshi arvutid läbi aegade, paar Andy Warholy tööd, mõned Picasso maalid, ühe Miro ja ühe Dali maali. Lisaks hunniku foovide töid. Niiet poole tunni kohta paras hulk kunsti ka.
Pilti ma loomulikult ise ei teinud. Kunstimuuseumis pildistada mul südametunnistus ei luba.

Warhol on mulle alati meeldinud. Niiet lõpuks ostsin tema raamatu kah. Elulugu ja pildid kõik ilusti sees.

No ja siis hakkasimegi tagasi Linzi poole sõitma. Autobahni peal oli mingi suuremat sorti õnnetus. Istusime umbes tunnikese ummikus. Päris jõhker õnnetus võib olla, kui üks auto teisele juba 150ga sisse sõidab ja tagant sajad autod ilmselt veel otsa kihutavad :S
Õnnetuspaika ennast me ei näinud. Enne suunati meid kiirteelt maha, aga õhus lendasid arvatavasti kiirabi kopterid... Raadiost ütles, et ummik olevat olnud 4 kilomeetrit pikk. Ma pakuks küll, et veel pikem, sest pidevalt tuli ju autosid juurde... Õudne igatahes.

Aga kokkuvõttes oli München üks lahedamaid linnu, kus ma käinud olen :)

Eesti ajakirjandus.

2008-10-24T00:57:00.007+03:00

Ma ärritusin praegu.
SELLINE artikkel???

Saksa keel.

2008-10-22T21:17:00.004+03:00

Mul on praegu kõige lahedam saksa keele õpetaja, kes olla saab. Siuke 50ndates onu. Ehtne austerlane - sõbralik, tark, superhea suhtleja, mõnusalt terava keelega ja vaimukas. Õpetamismeetoditest ma veel suurt midagi ei tea.. Palju ma ikka kahe tunni jooksul, millest poolteist oli grupitööd, aru sain.. Aga ütleme nii, et algus oli paljutõotav.
Grupp on meil pea 30 inimest üle kogu Euroopa. Loodetavasti leian sealt veel mõned lahedad sõbrad. Pmt peaks meie kambast seal veel kaks tüüpi olema, aga neid täna polnud, niiet olin täitsa üksi. Üks poola tüdruk, kes ka graafilist disaini õpib koos minuga, oli ka..
Paar nädalat tagasi jagati meid tasemete järgi erinevatesse gruppidesse. Ma sattusin muidugi tänu oma 15 aastasele saksa keele kogemusele kõige targemate kampa.. Nohikute värk noh :P
Tegelt on päris raske.. Ma olen nii palju unustanud, aga eks vaikselt tuleb meelde.. Ja ma saan hakkama küll. Pean natuke harjuma lihtsalt.
Ühesõnaga - õps on väga lahe. Kui ta mulle nüüd DerDieDas-id ka selgeks teha suudab, siis.. Wooou..

DerDieDas-idest rääkides...

Mu esimene koolitöö siin

2008-10-19T19:38:00.003+03:00

Kogu ülesannet on keeruline tõlkida, aga pmt pidime kuidagi kirjeldama kogu oma gruppi (disaineriks õppijaid). Mille poolest me erineme ülejäänud üliõpilastest jne.

Meet my new friends:

2008-10-19T14:48:00.003+03:00

Mina, Karolina (Leedu), Mariana (Brasiilia), Fabrizio (Hispaania)

Mina, Karolina, Mariana

Julija, mina, Karolina, Mariana

Üks Hispaania kutt, kelle nime ma ei tea, Julija, Desiree (Sloveenia), Mariana, Stefan (Rumeenia), Fabrizio

Vaikselt kogub hoogu..

2008-10-17T19:43:00.005+03:00

..mu seltskonnaelu.
See nädal oli juba üks "oleng" mida võiks Erasmuslaste koosviibimiseks nimetada. Hädine küll teine..Aga vaikselt hakkab looma.
Paar fotomeenutust:

Tähelepanelikud lugejad Fabriziot juba tunnevad, keskel on Mariana Brasiiliast ja paremal Julija Lätist.

Ja veel üks Fabriziost.. Ma ei tea, miks mul ainult temast pilte on :D

Täna lähme jälle välja. Pole aimugi kuhu, aga õnneks on Desiree (see Sloveenia tüdruk) üsna aktiivne peotüüp :P
Üldiselt peaks Linzis olema kuskil 300 Erasmuse üliõpilast.. Peaks kuidagi kontakti leidma.. Muidu mu päevad mööduvadki enamasti arvuti taga passides..

Homme on Tallinnas Clawfingeri kontsert. NÕMENÕME. Mina ei saagi :(

Kuidas mul koolis läheb..

2008-10-14T21:21:00.002+03:00

Täna koju jalutades tabasin lõpuks ära. Ma ikkagi olen ÕIGES kohas. Need esimesed paar nädalat olid imelikud. Kuidagi ei osanud olla. Kooli polnud, sõpru polnud ja mis kõige imelikum - TÖÖD ei olnud. Ainult vaba aeg. Ma ei mäleta, millal ma viimati nii puhanud olin, kui praegu siin.
Vastupidiselt vahepeal tõusnud kahtlustele olen ma suutnud endale üsna suurepärase tunniplaani kokku panna.
ESMASPÄEV - Graafiline Joonistamine või Illustratsioon (üle nädala, ühel korral üks, teisel teine) ja Interface Design (ka mitte iga nädal)
TEISIPÄEV - Graafilise Disaini projekt ja Eksperimentaal Fotograafia (üle nädala)
KOLMAPÄEV - Veebidisain ja saksa keele kursus (üle nädala)
NELJAPÄEV - Tüpograafia I ja II (ühel nädalal üks, teisel teine)
REEDE - vaba

Mõne nädala pärast tulevad veel juurde:
Reklaam, 2D animatsioon (Flash) ja Visuaal-effektide alused (AfterEffects)
Võimalik, et ma midagi viimastest jätan ära, sest ma saan praeguse seisuga isegi rohkem punkte kui vaja - 30 ECTSi asemel on mul juba pea 40. Võimalik, et saan need eestis vabaainete alla registreerida, siis muidugi tuleb need ka teha..

Igatahes..Olgu siin muu elu nagu on, kool on küll vinge :)
Ja mis kõige olulisem, kui mul seda "muud elu" siin nii vähe on, siis on mul lõpuks ometi aega ka KORRALIKULT koolile keskenduda. Seda ma ju kõige rohkem tahtsingi. Tartus mul seda luksust ei olnud.

See et sõpru siin ei ole.. See on ilmselt üks point, miks mul nüüd ka kooli jaoks rohkem aega on. Mitte et mul siin MITTE KEDAGI ei oleks.. Ei ei.. Eks ikka paar toredamat inimest on, aga ma mõtlen just neid, kes Tartus on.. Sorri, aga mul oli ka teist kõigist puhkust vaja :)

Erasmuse peod? MÜÜT, ma ütlen MÜÜT!!! :D Pole olemas :P
Paar õhtut pubis ei saa ju peoks nimetada. Ja teate mis? EI KURDA. Polegi vaja. Uskumatu, et mina nii ütlen - mina, kes ma kunagi ühestki võimalusest sõpradega pidutseda ära ei ütle. Aga nii on. Veel üks asi, mille eest põgenema sain :)

Vot. Aga ma puhkan veel natuke, tulen tagasi ja siis olen rohkem jõudu täis kui kunagi varem :D

Nii ongi!

Prostitutes and stuff

2008-10-11T02:26:00.000+03:00

Tegelt ei ole mingeid prostituute. Meil lihtsalt on mingi loll nali tekkinud siin. Absoluutselt igasse lausesse, kuhu vähegi on võimalik, lükkame sisse mõne prostituudi killu.
Ehksiis ma hakkan vaikselt kohanema. Meil on siin isegi oma kamp tekkimas vaikselt..
Mina, Desiree (Sloveeniast), Karolina (Leedust) ja Fabricio (Hispaaniast).
Eks ma vaikselt hakkan kõigist oma uutest sõpradest ka pilte üles panema.. Esialgu Fabricio ainult.. Sest mul teistest pole pilte :P

Taustal on natuke.. Hästi natuke.. Näha seda meie siinset "Zavoodi". Päriselt ka.. See koht on nagu üksühele Tartust siia kopeeritud.
Üldse siin annab päris palju paralleele tõmmata kahe linna vahel. Üks Krooksu moodi koht on ka siin.. Raekojaplatsi ja siinse Hauptplazi suurim erinevus on ilmselt see, et ühest sõidavad trammid läbi, teisest mitte. Niiet mulle meeldib siin. Üsna kodune tunne on. Oleks ainult tartusõbrad ka siin...

Lihtsalt et teid kadedaks ajada :P

2008-10-05T18:45:00.000+03:00

Untitled 1

2008-10-05T13:52:00.000+03:00

Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Ma olen siin olnud juba üle nädala.. Varsti on oktoober läbi ja siis on jõulud ja uusaasta ja siis koju sünnipäeva pidama.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada..

Reedel käisin esimeses loengus. Type Design. Kõlab nagu me hakkaks uut fonti disainima, eks? AGA EI - sest see on ju ühe semestri jaoks liiga suur töö. No ma nüüd ei tea..
Igatahes.. Type Designist on asi kaugel. Pmt tehakse seal mingeid sarnaseid kompositsiooniharjutusi, nagu me Andersoni tunnis eelmisel aastal tegime. Niiet erilist mõtet pole seda kursust võtta.. Aga eks paistab, kui mul ECTSid puudu jääb, siis võib ju nii kinnistamise mõttes teha ka selle kursuse.
Esmaspäeval lähen illustratsiooni tundi vaatama.. Ja Interface Designi ka ilmselt. Ma loodan, et ma leian ikka head ained endale. See reedene tund oli küll pettumus..

Eile õhtul oli üleaustrialine muuseumide öö. Ehksiis ühe piletiga oli pmt võimalik külastada kõiki muuseume üle terve riigi. Me kogunesime ka ja käisime enamuse Linzi muuseumidest läbi. Kõigepealt muidugi Lentose Kunstimuusem, siis Ars Electronica keskus ja üks teine interaktiivse kunsti muuseum, üks maalikunsti oma ja lõpuks Austria eramajade arhitektuuri näitus.
Vahepeal istusime ühes pubis ja jõime paar õlut. Kusjuures - see pubi on Zavoodiga peaaegu äravahetamiseni sarnane.. Isegi lõhnab sarnaselt. Natuke rohkem glämmi ehk.. Club Illusioni stiilis punased sametkardinad, natuke lagunenud lühtrid ja kuldse mustriga tapeet. Aga lauad-toolid ja õhkkond täiesti zavoodilik. Kõik, kes mulle külla tulevad, näevad selle koha ära, ma luban. Kahjuks ma ei mäleta, mis selle nimi oli..

Muideks ma sain teada, et üks Tartu tüüp elab ka praegu Linzis. Õpib Johannes Kepleri Ülikoolis.. Niiet ma ikka saan eesti keelt ka rääkida. Praegu on küll selline tunne, et ma varsti hakkan omaette rääkima :P HELISTAGE MULLE: +436646463131 :)

Ja uusi pilte ka:

Teised välisõpilased.

2008-10-01T15:00:00.000+03:00

Eile hommikul kohtusin teiste välisõpilastega. Paar tsehhi ja poolakat, paar hispaanlast, üks brasiillane, portugallane, soomlane, lätlane ja kamp taiwani tüüpe.
Kaks türgi tüdrukut peaks veel tulema. Võibolla veel mõni..
Saime päris kiiresti tuttavaks. Käisime koos söömaski. See soome tibi ajab kohati närvi juba. Targutab koguaeg.. :D
See portugali poiss tundub tore. Elab minuga samal korrusel, niiet eks temaga hakkan vast rohkem suhtlema.
Kolm taiwani poissi ja üks tüdruk võtsid mind kohe oma kampa. Neil on ikka vägevad nimed, aga mu arust on kõik üks tsing-tsang-tsung :P Õnneks on neil nö inglise-nimed ka. Ronald ja Josef näiteks. Nende meelde jätmisega pole probleemi.
Nad õpivad kõik ka graafilist disaini ja elavad minuga samas majas, niiet käime koos kooli. Aitan neil paberimajandust ajada, sest nad ei oska sõnagi saksa keelt ja inglise keelega pole lood kuigi head. Enamuse asju saavad aru vähemalt.
Tsehhi tibid ei jaga ei saksa ega inglise keelt.. Ainult noogutavad kõige peale :D
Mul on muidugi see häda, et inglise ja saksa sõnad on pidevalt segamini, niiet ma ei saa vahel ise ka aru, kumba keelt ma siis ikkagi räägin.

Homme lähme oma Meedia majja ja katsume aineid valima hakata.. Eks näis, kuidas see õnnestub.

Üks pilt ka veel :P

Esimene nädalavahetus Linzis /õige kuupäev 29.09.08

2008-09-30T18:11:00.000+03:00

Hea rahulik on. Olen kolm päeva raamatut lugenud (“Mees kes teadis ussisõnu”), ühe filmi vaatasin jälle üle - “My Blueberry Nights” ja loomulikult “Friends” - terve hooaeg kolme päevaga :D
Linnas olen ka natuke jalutanud. Donau kallas on super lihtsalt.. Ja siin on kõik veel roheline. Lilled õitsevad ja puha.
Siinsamas lähedal on kunstimuuseum, jäähall, spordikeskus ja väike jalkastaadion - niiet tegemist on vast piisavalt. Linnas on mitu Sushi-restorani - niiet kui Eku külla tuleb, on teada värk, kus me käima hakkame.
Üle jõe paistab lõbustuspark - sellest east olen ma vast välja kasvanud, aga võimalus on olemas.
Mäe otsast paistab mingi lossi laadne asi - seal tuleb ära käia.

Koduigatsust polegi veel peale tulnud :P See kink, mis Gen, Eigo ja Ebu mulle tegid on suht vinge.. 3 ASJA, millest ma kõige rohkem puudust tundma hakkan on ilmselgelt nemad kolm ja nende kannid :D

Ühesõnaga, mulle meeldib. Ja ilmselt läheb veel paremaks, kui teiste erasmuslastega tuttavaks saan :)

Tartu-Tallinn-Viin-Linz / õige kuupäev 26.09.08

2008-09-30T18:08:00.000+03:00

Lõpuks olen ma Linzis. Linn on lihtsalt super. Elan põhimõtteliselt Donau kaldal. Aknast paistavad mäed (JAH, Gen, neid ei anna võrrelda Queenstowni ümbrusega, aga parem kui mitte midagi).
Reis iseenesest oli päris naljakas. Vanemad võtsid mu 3 paiku öösel Tartust peale. Loomulikult olin ma magamise asemel pudeli veini joonud. Mõistlik. Ema vingus terve tee, et ma haisen :P Ime ka. Viimane õhtu Tartus ja ma oleks pidanud magama??? Jajah.

Check-In läks paremini, kui arvasin. Kohver tundus vähemalt 25 kilo kaaluvat, aga 21,5 oli hämmastav tulemus. Pluss 8 kilo käsipagasi asemel oli mul 13. Õnneks oli lauas meeldiv noormees, kes ainult naeratas, kui natuke kurba nägu tegin, ja kleepis noogutades rohelise sildi kohvrile külge.
Lend läks kiirelt. Magama jäin alles maandumise ajal. Ärkasin selle peale, kui lennuki rattad maad puudutasid. Ja loomulikult jäi lend pea pool tundi hiljaks, niiet õige rongi peale ma ei jõudnudki.
Viini lennujaam on kõige segasem, mida ma näinud olen. Tavaliselt ju lennukist tulles kohe Check-In alasse ei satu, või mis? Lõpuks sain pagasi kätte, leidsin CATi (City Airport Train) perrooni üles ja jõudsin Viini kesklinna. Sealt edasi metroosse. Piletikassat ega -automaati ma ei leidnud, niiet piletit ma ei ostnud. Või ongi Viini metroo tasuta? Ma millegi pärast ei usu.. :P Pärast paari minutit segadust läksin ma ikkagi vale liini peale. Õnneks sain kiirelt aru, et asi ikka ei ole õige. Sest noh - igal erineval metrookaardil peab ju iga liin erinevat värvi olema. Liiga lihtne oleks, kui liin U3 oleks igal kaardil ja metroojaama viitadel kollane. Sõitsin siis ühe peatuse jagu tagasi ja leidsin lõpuks U3-e üles. Sellega sain Westbahnhofi. Siis alles tsirkus algas. Sooduskaardi ja piletiostuga iseenesest suurt probleemi ei olnud, kui meeletult pikk järjekord välja arvata. Aga õige perrooni ja liini leidmine oli veel hullem, kui metroo - mis siis, et ainult 8 perrooni kõrvuti:
1. Piletile polnud märgitud väljumise kellaaega.
2. Piletile oli märgitud perroon 1 - tegelikult väljus rong 5ndalt.
3. Piletile oli märgitud Viin-Linz - tegelikult oli tegemist liiniga Viin-Saltzburg

Õnneks ma siiski napilt leidsin õige rongi üles. Või tähendab, ma ARVAN, et see oli õige.. Samas kontrolörile pilet sobis. Kui ma lõpuks rongi sain, tundus asi natuke kahtlane. Nahkistmed ja palju ruumi... Istusin lihtsalt julmalt 1.klassi maha :D Pmt ma sobisin seltskonda küll, sest pooltel seal istunud ärimeestel olid Macid :P
Mul õnnestuski 2/3 sõidust 1.klassis olla. Lõpuks tuli kontrolör pileteid kontrollima ja palus mul väga viisakalt õigesse kohta minna. 2.klass oli aga paksult pubekaid täis ja mitte kuhugi istuda ega oma kotihunnikut sättida polnud. Nii ma siis istusingi viimased paar peatust vahekoridoris oma kohvri otsas. Aga ma olin nii väsinud, et mul oli täiesti savi. Ja pealegi sain ma ju enamuse reisist laial nahkistmel istuda.

Linzis võtsin kohe takso ja paari minutiga olingi ühika juures. Õigemini selle läheduses, sest ma olin kuskilt vale aadressi saanud. Majanumber on hoopis 33, mitte 19 nagu ma alguses teadsin. Taksojuht oli natuke segaduses - selline tore vanaonu musta Mersuga.
Alguses pidin ühikasse jõudma hiljemalt kell 12, aga lennuk hilines ja Austria trantspordisüsteemist jagu saamine võttis ka omajagu aega, niiet kohal olin ma hoopis veidi enne kella kahte. Selleks ajaks olid kõik töötajad majast muidugi lahkunud. Õnneks suutsin metroo ja rongidega seiklemise ajal ka Eva (see naine, kes siin välistudengitega tegeleb) kätte saada ja talle teada anda, et jään hiljaks. Ta helistas ühikasse ja mulle oli jäetud sildike telefoninumbriga, kuhu ma helistama pean, et tuppa saada.
Tuba on päris tore - üsna pisike, aga mulle piisab. Üheksas korrus, niiet vaade on päris hea.

Uus blogi

2008-09-30T18:04:00.000+03:00

Mu super plaan oma Linzi seikluste jaoks spets kodukas teha, läks natuke pekki.. Niiet tuleb tavalise blogiga leppida. Enivei. Ma siis kopin oma valmiskirjutatud tekstid siia ja panen pildid ka juurde :)